Küsitluste kohaselt võib Le Pen järgmise aasta kevadel saada Prantsusmaa presidendiks. Financial Timesile antud intervjuus andis ta mõista, et soovib endiselt Euroopa Liitu seestpoolt ümber kujundada.

"Poliitika on tegelikult küsimus veendumustest, mis põrkuvad piirangutega. Mul ei ole kavatsust oma veendumustest loobuda," ütles Le Pen oma Pariisis asuvas kabinetis ajalehele Financial Times.

Le Pen usub, et järgmisel aastal võivad edu saavutada ka tema mõttekaaslased Hispaanias, Itaalias ja Poolas, mis looks võimaluse viia Euroopa Liidus läbi ulatuslikke muudatusi. 

"Tuleb arvestada, et 2027. aastal leiab aset erakordne sündmus," ütles Le Pen, viidates järgmise 12 kuu jooksul toimuvale valimiste tsüklile. 

Ta seadis kahtluse alla, kas Ursula von der Leyen suudab jätkata komisjoni presidendina kuni oma ametiaja lõpuni 2029. aastal, kuna "tal ei ole enam paljude EL-i valitsuste usaldust".

Financial Times toob välja, et Le Peni presidendikampaania toimub ähvardava võlakriisi taustal. Võlakirjainvestorid on kergitanud Prantsusmaa laenukulusid, muretsedes riigivõla jätkusuutlikkuse pärast. Prantsusmaa valitsemissektori võlatase on 119 protsenti  sisemajanduse koguproduktist. 

Le Pen esitles eelmisel nädalal 140 miljardi euro suurust viie aasta kava Prantsusmaa eelarvepuudujäägi vähendamiseks. See hõlmab suuri riiklike kulutuste kärpeid, maksulangetusi ja pensionäride kaitsmist. Samas soovib ta vähendada Prantsusmaa EL-i eelarvemakseid. 

EL püüab praegu jõuda kokkuleppele järgmise pikaajalise eelarve suhtes. Le Pen kritiseeris Euroopa Komisjoni katset jõuda uue pikaajalise eelarve kokkuleppeni enne Prantsusmaa 2027. aasta presidendivalimisi. 

"Tegelikult arvan, et see näitab komisjoni põlgust Euroopa demokraatlike protsesside vastu," ütles Le Pen. 

Le Pen tunnistas, et Prantsusmaa Euroopa Liidu eelarvesse tehtava sissemakse vähendamine ei saa olema lihtne.

"Me teame, et ees ootab raske arutelu, isegi jõukatsumine. Kuid meil on tahe ja veendumus, et me suudame seda teha," ütles Le Pen. 

Liikmesriik ei saa ühepoolselt vähendada oma panust EL-i eelarvesse, kuna see on vastuolus ühenduse aluslepinguga. Seega, Le Peni viimased sõnavõtud viitavad, et ta on endiselt sügavalt euroskeptiline. Ta soovib, et võim EL-is liiguks tagasi liikmesriikidele. 

Le Pen ütles Financial Timesile, et Euroopa Keskpank (ECB) peaks saama rahastada suuri laene strateegiliste valdkondade jaoks, eelkõige energiaüleminekuks ja riigikaitseks. 

Paljud majandusteadlased ja finantsanalüütikud on kritiseerinud ka Le Peni viieaastast kava eelarvepuudujäägi vähendamiseks. Le Pen lükkas tagasi ökonomistide kriitika, et tema ettepanekud võivad põhjustada majanduslanguse ning rõhutas, et kava näeb ette maksude alandamist ja ulatuslikku dereguleerimist.

"Me kärbime tohutult riiklikke kulutusi ja samal ajal elavdame majandust. Prantsusmaal on eriti palju majandusteadlasi, kes andsid nõu neile, kes meid ummikusse juhtisid," ütles Le Pen.