Nuñez teatas ühismeedias, et kinni peeti 1800 inimest ning käivad juurdlused nende tegude toimepanijate tuvastamiseks eesmärgiga nad kohtu ette tuua. Pariisi politsei teatas varem, et ainuüksi pealinnas peeti kinni 855 inimest.

Meeleavaldustes sai kahjustada ligi 1500 kauplust, millest paljusid ka rüüstati, ütles pühapäeval sektorit esindava organisatsiooni juht Alexandre Bompard. Ehkki täpset kahjusummat on veel liiga vara öelda, ulatub ettevõtetele tekitatud kahju mitmesaja miljoni euroni, lisas ta.

Üleriigilised meeleavaldused elukalliduse vastu eskaleerusid laupäeval brutaalseks tänavavägivallaks, mida ilmestasid kokkupõrked politseiga, massilised rüüstamised ning süütamised. 

Laialdane vägivald kasvas välja septembri lõpus alanud õpilasprotestidest, süvendades poliitilist ebakindlust riigis, mis valmistub kuue kuu pärast toimuvateks presidendivalimisteks, kus selgub president Emmanuel Macroni järglane.

Pariisi linnapea Emmanuel Gregoire'i sõnul on terved tänavad laastatud pärast seda, kui maskides noorukite rühmad süütasid pargitud autosid ja rüüstasid arvukalt poode.

Vägivald sai alguse pealinnas ja teistes linnades toimunud meeleavalduste ajal elukalliduse vastu, millest võttis siseministeeriumi andmetel osa 550 000 inimest. Üks osalenud ametiühingutest, CGT, väitis osalejate arvuks 800 000.

Politsei kasutas pisargaasi ja veekahureid protestijate vastu, kes loopisid korrakaitsjaid erinevate esemetega ja lasksid nende suunas ilutulestikurakette. Lõuna-Prantsusmaal Saint-Etienne'i linnas rebis rahutuste ohjeldamiseks mõeldud granaat 17-aastasel noormehel otsast parema käe.

Prantsusmaa peaminister Sébastien Lecornu mõistis päeva jooksul toimunud vägivalla, mida ta nimetas äärmiselt intensiivseks hukka.

Meeleavalduste ajal ja pärast neid hulkusid linnatänavatel noortejõugud, kes sattusid aeg-ajalt vastasseisu politseiga, süütasid vara ja ründasid suletud kauplusi, et neisse sisse murda ja riiulid tühjaks varastada.

Pariisis, Marseille's, Nice'is, Nantes'is, Bordeaux's, Limoges'is, Lille'is, Toulouse'is ja Strasbourg'is rüüstati kümneid ostukeskusi, apteeke, luksusbutiike, rõivakauplusi, optikapoode, kosmeetika- ja koduelektroonika poode.

AFP ajakirjanikud nägid Pariisis, kuidas umbes kuueliikmelised noormeeste rühmad ründasid poode organiseeritult: kandes maske ja kindaid, lülitasid nad esmalt välja turvakaamerad ning seejärel purustasid sisenemiseks aknad.

Rüüstamine lisandus hävitus- ja vandalismilainele, mille sihtmärgiks sattusid ka mitme linna raekojad. Limoges'i hävis linna enam kui 140 aasta vanune raekoda suures osas tules, mille süütasid hoonesse sisse murdnud maskides meeleavaldajad. Veel kahe linna, Marseille' ja Lille'i raekodadesse murti sisse ja neis vandaalitseti.

Bordeaux's vandaalitseti ka politseikompleksis, Lyonis süütasid meeleavaldajad turismiinfopunkti.

Macron lubas sotsiaalmeediaplatvormil X, et "kõik, kes panid toime vandalismiakte, ründasid administratiivhooneid või ettevõtteid või osalesid rüüstamistes – isegi meie raekodades – võetakse vastutusele ja neid karistatakse".

Opositsioonipoliitikud, kes kandideerivad Macroni ametikohale aprillis ja mais toimuvatel presidendivalimistel, kasutasid tekkinud kaost ära.

Rahvuskonservatiivne Marine Le Pen mõistis mässajad hukka ja väitis, et tema vasakäärmuslasest konkurendi Jean-Luc Mélenchoni partei on vägivalla legitimeerinud.

Ta teatas X-is, et võimule tulles kaitseks ta prantslasi äärmusvasakpoolsete vägivalla eest.

Mélenchon, kes oli häälekalt toetanud nii neid meeleavaldusi kui ka neile eelnenud õpilaste proteste, kutsus meeleavaldajaid üles rüüstamisest hoiduma, kirjeldades seda kui meie meetoditega vastuolus olevat tegevust.

Laupäevastele meeleavaldustele oli üles kutsunud Prantsusmaa kollavestide liikumine, mis kaheksa aastat tagasi korraldas tänavaproteste Macroni valitsuse kavandatud kütuseaktsiisi tõusu vastu.

Peamine põhjus oli elukalliduse tõus, millele on osaliselt kaasa aidanud Lähis-Ida sõda, mis on kiirendanud inflatsiooni nii Euroopas kui ka mujal maailmas.

Kuid oli ka teisi põhjuseid. Pariisis marssis ühel suurel rongkäigul kümneid tuhandeid inimesi läbi linna ida- ja põhjaosa, kellest mõned skandeerisid "Kõik vihkavad politseid!" ja "Macron, astu tagasi!".

18-aastane gümnasist Kamil Alahyan ütles uudistegantuurile AFP, et protesteerib mitmel põhjusel: "2027. aastal tulevate valimiste, valetavate poliitikute ja ülirikaste pärast, kes on viimase 10 aasta jooksul endale üha rohkem vara kahmanud".

Mitmed meeleavaldajad üritasid tõmmata paralleele 1789. aasta Prantsuse revolutsiooniga. "See on revolutsioon – me vallutame Bastille'!" hüüdsid mõned Marseille's linnapea kabinetti tungides.

Lääne-Prantsusmaal La Rochelle'i linnas kandsid marssijad plakatit kirjaga: "Revolutsioon või surm".

Lõuna-Prantsusmaa linnas Montpellier's rulliti keskväljaku kohal lahti hiiglaslik sinine plakat kirjaga "Rahvas võidab".

"Valitsus väriseb ja õigusega, sest kui prantsuse rahvas on vihane, siis ta alla ei anna," ütles gümnasistide esindusorganisatsiooni LSU juht Ryad Rani Pariisis ajakirjanikele.