Peaminister Sébastien Lecornu kohtub kolmapäeval ametiühingute juhtidega, et leida võimalusi viimaste aastate ühe teravama kriisi leevendamiseks ning vältida 17. oktoobril Prantsusmaa linnu laastanud vägivalla kordumist.

Ametiühingutega mitteseotud liikumise Gilets Jaunes (Kollased vestid) esindaja esitas plaani marsiks läbi Pariisi südame, sealhulgas piirkondade, mis alles mõne päeva eest langesid rüüste ohvriks.

Samaks päevaks on meeleavaldused välja kuulutanud ka üliõpilasorganisatsioonid, kes nõuavad suuremaid investeeringuid haridusse. Kollaste vestide aktivistid püüavad omakorda puhuda uut elu sisse 2018. aastal alguse saanud kampaaniale, mis võitleb elukalliduse tõusu ja avalike teenuste allakäigu vastu.

Möödunud nädalavahetuse meeleavaldused kasvasid kiiresti üle ohjeldamatuks vägivallaks eelkõige Pariisis, Marseille's, Lyonis ja Limogesis. Tugevas vähemuses politseil kulus olukorra kontrolli alla saamiseks tunde.

Prantsusmaa suurimad ametiühingud on kutsunud üles üleriigilisele üldaktsioonile 5. novembril.

Prantsusmaa kaasab rahutuste ohjeldamiseks sõjaväe

Prantsusmaa toetab politseid sõjaväega ning korraldab laupäevaks kavandatud uute meeleavalduste eel ulatusliku julgeolekuoperatsiooni, teatas valitsus.

"Laupäevane kohalolek saab olema massiline," ütles peaminister Sébastien Lecornu. Ta lisas, et et vahetu eesmärk on taastada kord pärast 17. oktoobril Pariisi, Marseille'd, Lyoni ja teisi linnu laastanud rahutusi ja rüüstamisi.

Siseminister Laurent Nuñez märkis, et sõjavägi paigutatakse patrullima koos politseiga. Ühtlasi lubas valitsus muuta taktikat, kuna võime oli tabanud laialdane kriitika südalinnade kaitseta jätmise pärast.

Lecornu süüdistas rahutustes vasakäärmuslikke rühmitusi. Need omakorda heitsid valitsusele ette rahva pahameele alahindamist seoses elukalliduse ja avalike teenuste allakäiguga.

Rahutused vapustasid Prantsusmaad nii oma ulatuse kui ka politsei suutmatuse tõttu neid ohjeldada.

Ka teistes Euroopa riikides, sealhulgas Itaalias ja Albaanias puhkenud meeleavaldused suurendasid muret, et rahulolematus elatustasemega võib levida üle terve maailmajao.

Lecornu möönis riigi reageerimisel ilmnenud puudujääke: luureinfo liikumises esines tõrkeid, politsei paiknemine oli liiga staatiline ning võimud eksisid politseinike plaaniliste puhkuste tühistamata jätmisega.

Nuñez palus vigade pärast vabandust. "Kahetsen juhtunut sügavalt ja võtan oma osa vastutusest," sõnas ta.

Rahutused on toonud kaasa terava poliitilise vastukaja enne järgmisel aastal toimuvaid presidendivalimisi, mille eel küsitlused näitavad nii parem- kui ka vasakpopulistide kandidaatidele tugevat toetust.

"Valitsus on kaotanud kontrolli kõige üle," ütles parempopulistide liider Marine Le Pen raadiojaamale Franceinfo.

Ministrite poolt rahutuste õhutamises süüdistatud vasakpopulistlik partei La France Insoumise (LFI) kritiseeris plaani viia sõjaväelased Pariisi tänavatele.

"Meeleavaldajad ei ole sisevaenlased. Prantsuse valitsus ei tohi minna sõtta omaenda rahva vastu," teatas LFI parlamendifraktsioon oma avalduses.