Pühapäeva õhtul kogunesid erakonna Eestimaa Rohelised liikmed kokku, et arutada edasisi samme pärast teadet, et Eesti 200 ei soovi nendega ühineda. Soosaar ütles, et kohtumisel räägiti Eesti 200 inimestega, kes pooldasid liitumist.

Soosaare sõnul arutati peamiselt, miks läks Eesti 200-l otsus ülekaalukalt mitteliitumise poole. "Nende sõnul leiti peamiselt, et see on vastutustundlik – muidu võib valitsusel tekkida kriis, mingid olulised asjad jäävad tegemata ja see ei oleks vastutustundlik," selgitas ta.

"Kas igaüks, kes selle endale aluseks võttis, mõtles seda siiralt või oli kellelgi mõte tiksuda lõpuni valitsuses või riigikogus asendusliikmena – see on igaühe enda südametunnistuse asi," jätkas Soosaar. Tema sõnul oli kokkuvõtlikult Eesti 200 mõte siiski see, et võib tekkida valitsuskriis ja nad ei soovinud seda.

Lisaks arutasid rohelised isekeskis, mis on nende järgmised sammud. "Meil on juhatus ja volikogu kokku tulemas, meil saavad erakonna juhatusel ja volikogul volitused läbi," selgitas Soosaar. Rohelised kutsuvad kokku üldkoosoleku, kus valitakse uued juhid.

Küsimusele, kas rohelised plaanivad valimistel välja minna, vastas Soosaar, et see jääb suures plaanis uue juhatuse ja volikogu otsustada. "Ega me valimisi vahele jätnud ei ole, plaanime ülimalt tõenäoliselt ikka minna," nentis ta.

Soosaare sõnul saab roheliste valimisnimekiri kuni 50-liikmeline. "Aga üritame neid kokku saada nii palju, kui saab," rääkis ta.

Eesti 200 otsusele vaatab Soosaar tagasi kurbusega. "Lootsin, et Eesti 200-st õnnestub ikkagi roheline erakond teha, sest programmis nad rohelised on," selgitas ta. Soosaar lisas, et kokkuvõttes peaks iga poliitilise erakonna eesmärk olema oma kandepinda laiendada – nii rohelistel kui ka Eesti 200-l. "Arvan, et täna ei võitnud sellest mitteühinemisest tegelikult kumbki," nentis ta.