ERR-i portaal kirjutas esmaspäeval, et EKRE fraktsioon tegi ettepaneku siduda riigikogu valimiste kautsjoni suurus lahti kuupalga alammäärast ning siduda see hoopis toimetulekupiiriga. Muudatuse tulemusel väheneks kautsjon ühe kandidaadi kohta 946 eurolt 220 eurole ning täisnimekirja esitamisel 118 250 eurolt 27 500 eurole.

Rohelised toetavad EKRE ettepanekut ja leiavad, et kautsjon on kasvanud ilma ühegi sisulise otsuseta. 2019. aasta valimistel oli see 500 eurot kandidaadi kohta, 2027. aasta valimisteks on see 946 eurot.

"Ligi 90 protsenti kasvu kaheksa aastaga, mille taga on üksnes alampalga tõus, mitte riigikogu läbimõeldud otsus kandideerimistingimuste kohta. Toimetulekupiiriga sidumine viiks kautsjoni tagasi tasemele, mis täidab seadusandja algset eesmärki välistada ilmselgelt ebatõsised nimekirjad, kuid ei muuda kandideerimist jõukuse küsimuseks," märkis Roheliste volikogu esimees Marti Soosaar.

Rohelised leiavad, et kehtiv kord on ehitatud nii, et parlamendis olevad erakonnad saavad oma kautsjoni suure tõenäosusega tagasi ja seetõttu puudub neil igasugune huvi seda mõistlikuks muuta.

"Tegelikult maksavad kautsjoni ainult need, kes künnist ei ületa. Kautsjonist on saanud väikeste erakondade jaoks osavõtumaks. EKRE eelnõu parandab selle ebaõigluse osaliselt ja Eesti demokraatiale oleks suurepärane, kui see muudetud saab."

Roheliste arvates võiks süsteemi veelgi parandada. Praegu tagastatakse kautsjon üksnes siis, kui erakond kogub üleriigiliselt vähemalt viis protsenti häältest, kandidaat osutub valituks või saab ringkonnas vähemalt poole lihtkvoodist. Ülejäänud raha kantakse riigituludesse.

"Rohelised kaotasid seetõttu 2019. aasta valimistel 62 500 eurot, kuna sooviti pakkuda inimestele valimistel rohelist alternatiivi. Tulevikus võiks kautsjoni tagastamine, häälte arvu asemel, olla seotud sellega, kas kandideerija on täitnud oma seadusest tulenevad kohustused: kui erakond või üksikkandidaat on esitanud valimiskampaania aruande Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile korrektselt ja tähtaegselt, saab ta kautsjoni tagasi. Nii säilib kautsjoni tõkestav mõju – nimekirja esitamiseks tuleb raha ikkagi ette tasuda ja aruandluskohustus täita –, kuid kaob rahaline karistus selle eest, et valijad premeerisid oma häälega mõnda teist erakonda. Kautsjon muutuks osalustasust tagatiseks, mis on selle tegelik mõte."

Soosaar meenutas, et Euroopa Kohus leidis tänavu Roheliste kaebuse alusel, et Euroopa Parlamendi valimiste kautsjoni puhul ei tohi ei selle suurus ega tagastamise reeglid kujundada ülemäärast takistust uutele poliitilistele jõududele. Asi on praegu riigikohtu menetluses ning õiguskantsleri kantselei on kohtule teatanud, et kui kautsjon osutub ülemääraseks, oleks põhiseadusega kõige paremini kooskõlas tunnistada kautsjonit puudutavad sätted tervikuna kehtetuks.

"Riigikogul on seega võimalus kautsjoni küsimus ise korda teha, enne kui kohus seda tema eest teeb. Kutsume kõiki riigikogu fraktsioone üles eelnõu toetama ja võimalusel täiendama seda tagastamise korra muudatusega. Riigikogu valimised on 7. märtsil ja kandidaatide esitamise tähtaeg 21. jaanuaril – aega otsustamiseks on, kui tahtmist on," leidis Soosaar.