Eestis on lubatud liigelda elektritõukeratastega, mille valmistajakiirus on kuni 25 km/h ja mootori võimsus on kuni 1 kW. Politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss ütles ERR-ile, et praegu saab politsei nõuetele mitte vastavad kergliikurid ohu ennetamiseks liiklusest kõrvaldada ja toimetada jaoskonda hoiule. Kui palju on niiviisi lubatust võimsamaid kergliikureid lühiajaliselt liiklusest kõrvaldatud, selle kohta PPA eraldi statistikat ei kogu.

Kirss rääkis, et hoiule jäävad seesugused kergliikurid jaoskonda kuni menetluslik otsus on tehtud. Seejärel kergliikur, kas tagastatakse omanikule või otsustatakse tulenevalt asjaoludest taotleda kohtult liiklusvahendi konfiskeerimist. Kirsi sõnul politsei ise kehtiva seaduse alusel nõuetele mitte vastavaid kergliikureid konfiskeerida ei saa.

Samas näitab PPA statistika, et mitmel juhul on kergliikuri konfiskeerimiseks kohtule taotluse ka esitatud, kuid seni pole kohus mitte ühelgi korral taotlust rahuldanud.

Riigikogus on aga teise lugemise ootel praegu liiklusseaduse muudatused, mis annaksid politseile ka ilma kohtu loata õiguse konfiskeerida liiklusest nõuetele mitte vastavad elektritõukerattad.

"Kui ta nüüd ikkagi on nõuetele mitte vastav ehk siis valmistajakiirus on suurem kui 25 km/h või mootori võimus on üle 1 kW, siis sellist ei ole lubatud liikluses kasutada ja sellise liikuri puhul tekib õigus konfiskeerida," selgitas kliimaministeeriumi veonduse- ja liiklusvaldkonna juht Margus Tähepõld.

Tähepõllu sõnul ei ole see küll absoluutne, sest otsustusõigus säilib ehk politsei hindab alati erinevaid asjaolusid ja siis otsustab, kas konfiskeerimine on vajalik või mitte.

Konfiskeerimise tulemusena lubatust võimsamat tõukeratast omanik enam tagasi ei saa.

"See peaks vältima olukorda, et õigusrikkumine jätkub tulevikus. Et maksad trahvi ära ja varsti on see jälle liikluses. Aga kuna teda ei saa kehtiva õiguse järgi registreerida ega õiguspäraselt kasutada, siis ongi võimalik lahendus konfiskeerimine. Need enamohtlikud sõiduriistad ongi ju need, mis sõidavad ülikiiresti, aga ohutus sealjuures kuidagi tagatud ei ole. Ainult suurest kiivrist ohutuseks ei piisa. Kui suure kiiruse pealt õnnetus juhtub, siis tagajärjed on tavaliselt väga rasked," nentis Tähepõld.

Muudatus hakkab seadusmuudatuse vastuvõtmisel kehtima järgmise aasta märtsikuus. Sama eelnõuga muutub näiteks kohustuslikuks seegi, et elektritõukerattaga sõitmiseks peab 10–15-aastasel inimesel olema edaspidi vähemalt jalgratta juhiluba, et elektrilise tõukerattaga ükskõik, mis teel sõita.

Politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss avaldas lootust, et eeltoodud meetmed võiksid tagada paremini nii noorte enda kui ka jalakäijate ohutuse.