ERR kirjutas esmaspäeval, et riigikogus on teise lugemise ootel liiklusseaduse muudatused, mis annaksid politseile ka ilma kohtu loata õiguse konfiskeerida liiklusest nõuetele mittevastavad elektritõukerattad. Praegu saab seesuguseid kergliikureid liiklusest konfiskeerida vaid kohtu loal, kuid seni pole kohus mitte ühelgi korral taotlust rahuldanud.

Niin on selle plaani suhtes olnud kriitiline ning märkis, et üks oluline põhimõte, millega peab arvestama, on omandi puutumatus.

"See on meile oluline põhimõte ja seda võib tegelikult piirata üksnes olukorras, kus see on seaduses otsesõnu ette nähtud, ja üldjuhul hüvitise vastu ehk lihtsalt midagi ära võtta ilma hüvitist vastu saamata tegelikult meil õiguskorda ka ei luba," lausus Niin.

Teiseks tuleb aru saada, et konfiskeerimine on väga oluline omandiõigust riivav meede, lisas ta.

"Konfiskeerimisega võetakse vara lõplikult ära ja hüvitist vastu ei saagi. Kehtiv õiguskord näeb ette, et konfiskeerimist võib otsustada karistusseadustiku järgi kohus ja kohus peaks ka olema see, kellele selline õigus jääb. Vastasel korral, kui me hakkame täidesaatva võimu osale andma õigust otsustada mingisuguse vara äravõtmise üle oma äranägemise järgi, siis see võib tekitada väga olulisi riiveid ja pahameelt meie inimeste seas," lausus Niin.

"Pikemas perspektiivis võib see ka olla ohtlik pretsedent – kui me praegu anname kuskil järele, siis mis on see järgmine koht, kus nähakse, et mingisugustel põhjustel me võiksime anda õiguse vara konfiskeerida," lisas ta.

Isegi kui konfiskeerimisel hüvitist maksta, ei tohiks olla politsei see, kes konfiskeerimise otsuse teeb, vaid see õigus peaks omandiõigusi ja õiguspõhimõtteid arvestades jääma ikkagi omanikule, leidis Niin.

"Sest kui sa ei kasuta mingit vahendit nõuetele vastavalt ja sa saad selle eest vastava karistuse, on see siis rahatrahv või muu meede, siis see karistus nii-öelda taastab õiglase situatsiooni. Sinna otsa veel lisaks see, et me võime ära võtta sinu vara – ma arvan, et see ei ole põhjendatud ja see on juba liiga kaugele minek. See otsus, mida selle varaga, mis ei vasta nõuetele, teha, see peaks ikka jääma omanikule endale," ütles Niin.

Niine sõnul on see põhimõtteline küsimus: kas me peaksime andma täidesaatvale võimule õiguse otsustada siseneda isiku omandiõigusesse ja riivata seda võrdlemisi oluliselt, kui see õigus on praegu antud ainult kohtule.

"Meie ühiskonnas on politseil üks ülesanne, kohtul teistsugune ülesanne. Kohtu roll on balansseerida muu hulgas täidesaatev võimu. Ma arvan, et sellist õigust me ei peaks andma üleüldse täidesaatva võimu osale," märkis Niine.

Niine lisas, et kui kohus pole siiani lubanud politseil nõuetele vastavaid kergliikureid konfiskeerida, siis ei saa olla lahendus ka see, et luuakse seaduse kaudu politseile otsetee vara konfiskeerimiseks.

"See ei tohiks kindlasti nii olla. See peaks kulme panema kergitama inimestel ja mõtlema, et kas see on ikkagi õige lähenemise viis. Ma arvan, et ei ole," ütles ta.

Niine sõnul ei pehmenda plaani ka see, et eelnõu järgi peaks politsei alati hindama erinevaid asjaolusid ning otsustama, kas konfiskeerimine on vajalik või mitte.

"Arusaadav on see, et nad tahavadki ehitada sellise süsteemi, et jääks neile kaalutlusruumi, aga see küsimus ise tegelikult ei tohikski olla politseiniku laual, sest see küsimus on sedavõrd põhimõtteline ja oluline, et selle üle peaks ikkagi otsustama kohus, kas kellegi vara ära võtta või mitte," lausus ta.