Mart Einpalu: tõukeratas pole narkootikum, mille omamine on keelatud

Mart Einpalu teeb kuus ettepanekut, kuidas panna seadusi eiravad võimsate tõukeratastega noori korrast kinni pidama.
Ma saan täielikult aru politsei murest. Liikluses on noorte käes üha võimsamad elektritõukerattad, neid püüa nagu tuult väljal. Noored võtavad kiiruspiirajad maha ja kihutavad kambakesi ringi, tekitavad ohtlikke olukordi ning õnnetuste tagajärjed võivad olla traagilised. Ja kui asi käest ära läheb, vaatavad kõik süüdistavalt politsei ja poliitikute poole: miks te midagi ei tee?
On loomulik, et sellise surve all tekib kiusatus võtta kihutajal rattad alt ehk tõuks konfiskeerida.
PPA liiklusjärelevalve talituse juht Sirle Loigo võrdles lubatust kiiremini sõitvaid tõukerattaid relvade, narkootikumide ja salasigarettidega, mille omamine või käitlemine on Eesti Vabariigis keelatud. See võrdlus ei ole asjakohane, sest tõukeratta omamine ja käitlemine ei ole keelatud, olgu see tõuks nõuetele vastav või mitte. Nõuetele mittevastava tõuksi kasutamine on keelatud vaid avalikus liikluses. Need on põhimõtteliselt erinevad olukorrad.
Konfiskeerimine on üks kõige tugevamaid omandiõiguse riiveid. Põhiseaduse § 32 kaitseb eraomandit ning selline riive peab olema vajalik ja proportsionaalne. Ka riigikohus on leidnud, et süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine peab olema põhjendatud muu hulgas sellega, et see võib taas põhjustada samalaadse rikkumise ning leebemad meetmed pole aidanud.
Kas politseil peaks olema õigus mittevastav sõiduk liiklusest kõrvaldada? Loomulikult peaks. See õigus on politseil juba olemas, politsei saab tõuksi kasutajalt ära võtta, selle hoiule paigutada, rikkumist menetleda ning vajadusel taotleda kohtult sõiduki konfiskeerimist.
Omaette teema on see, kas politseile tuleks anda õigus otsustada inimese vara lõplik äravõtmine ilma eelneva kohtuliku kontrollita. Kas politsei võiks samal põhimõttel ise konfiskeerida ka auto, mille juht ületab lubatud kiirust kahekordselt? Auto on ju samuti seaduslikult omatav vara, mida kasutatakse konkreetsel juhul õigusvastaselt.
Aga lähme tagasi põhimure juurde. Kuidas siis panna seadusi eiravad võimsate tõukeratastega noori korrast kinni pidama?
Tuletan meelde, et politsei on neid tõukse juba hoiule võtnud ja proovinud kohtu kaudu nende konfiskeerimiseni jõuda. Kohtud ei ole neid taotlusi rahuldanud. Me ei tea kõigi nende otsuste konkreetseid põhjendusi, kuid ilmselt on siin olulised kaalutlused nagu eraomandi puutumatus ja konfiskeerimise proportsionaalsus. Võib-olla pole politsei esitatud taotlused olnud piisavalt põhjendatud.
On arusaadav, et lõpuks mõtleb politseinik, et kaua sa seda vett sõelaga kannad, võtad noore käest tõuksi ära, siis annad tagasi ja varsti on see jälle liikluses. Andke meile lihtsalt õigus ise konfiskeerida ja asi korras. On see ikka õige lahendus?
Minu arvates on mitu seni piisavalt kasutamata võimalust saavutamaks seda, et politsei ei tunneks end abituna, kui tal pole tõukside kohest konfiskeerimisõigust
Esiteks mõjus rahatrahv. Trahv peab olema piisavalt suur, et rikkumine ei oleks odavam kui seaduse järgimine.
Teiseks punktisüsteemi juurutamine. Liiklusrikkumised võiksid mõjutada noore rattaloa kehtivust ja edasist juhiloa saamise õigust. Korduvad ja rasked rikkumised peaksid jätma jälje ka tema tulevasele liikluskäitumise, sh kindlustusboonuse arvestusele.
Kolmandaks kohustuslik ühiskondlikult kasulik töö. Noori võiks suunata tegema sisulist ja õpetlikku tööd, näiteks koolis, transpordiametis või politseis liiklusturvalisusega seotud abitöödel või osalema rattateede ja parklate korrastamisel.
Neljandaks vanemate senisest tõhusam kaasamine. Vanematega tegeletakse juba praegu, kuid tulemused on seinast seina, mõnikord tehakse kohe järeldused, mõnikord on nagu hane selga vesi. Vanemad peavad mõistma, et tegemist pole mänguasja või hobiga, vaid sõidukiga, millega laps võib endale ja teistele tõsiselt viga teha.
Viiendaks tõuksi tagastamine alles pärast nõuetele vastavusse viimist. Politsei ei peaks tagastama nõuetele mittevastavat tõuksi enne, kui see on ümber ehitatud liiklusseaduse nõuetele vastavaks või on tagatud, et seda ei kasutata avalikus liikluses. Hoiustamise ja nõuetega vastavusse viimise kulud jäävad omaniku kanda.
Kuuendaks korduvate rikkumiste puhul rangemad trahvid. Trahvid peavad korduvate rikkumiste korral suurenema. Kui inimene jätkab rikkumisi ka pärast korduvaid karistusi ja muid mõjutusmeetmeid, on olemas võimalus taotleda kohtult sõiduki konfiskeerimist.
Politseile tuleb anda tõhusad vahendid rikkumiste lõpetamiseks ja nende kordumise vältimiseks. Kõigile, kel on kiusatus neid reegleid rikkuda, peab olema selge, millised tagajärjed sellega kaasnevad. Tõhus õiguskaitse ei tähenda siiski seda, et iga probleemi lahendamiseks tuleb anda täitevvõimule õigus inimese vara lõplikult ära võtta.
Toimetaja: Kaupo Meiel




