Eelnõu esimene osa, mis käsitleb maksutulusid, oli parlamendiarutelude käigus nii palju muudetud, et lõpuks ei olnud sellega rahul ei president Emmanuel Macroni toetajad ega opositsioon. Eelnõu vastu hääletas 458 saadikut ning seejärel lükati tagasi ka eelnõu teine ​​osa, mis puudutab riiklikke kulutusi, vahendas Politico. 

Nüüd liigub valitsuse eelarvekava senatisse, kus seda hakatakse arutama alates 20. novembrist. Parlament oli juba varem lükanud tagasi ka 2027. aasta eelarve teise olulise osa, mis puudutab pensione ja tervishoiusüsteemi. Ka seda arutatakse nüüd senatis.

Samal ajal tammub Prantsusmaa majandus paigal, riigivõlg kasvab, võla teenindamine läheb kallimaks ning investorid muretsevad üha enam finantskriisi puhkemise pärast. 

Lecornu vähemusvalitsus lubas vähendada eelarvepuudujääki ja viia ellu kärpeid. Valitsusel puudub aga parlamendis enamus, mistõttu ei pruugi Lecornu valitsus suuta eelarvet korda teha. 

Valitsus võib siiski vajaduse korral võtta eelarve vastu ka ilma parlamendihääletuseta. Lecornu peaks siis kasutama põhiseaduse klauslit 49.3, mis lubaks eelarve vastu võtta ilma hääletuseta. Teise võimalusena võiks valitsus võtta eelarve vastu täidesaatva võimu otsustega, mida pole Prantsusmaa lähiajaloos varem juhtunud.

Prantsusmaa on president Emmanuel Macroni ametiajal kasutanud põhiseaduse artiklit 49.3, mis on varem toonud kaasa ulatuslikke meeleavaldusi. Septembri lõpus puhkesid riigis õpilaste protestid, mis kasvasid seejärel üle sotsiaalseteks rahutusteks. 

Sel nädalal jätkusid riigis õpilaste protestid. Neljapäeval avaldasid aga ametiühingud, pensionärid ja tudengid üle riigi meelt, nõudes võimudelt meetmeid kasvava elukalliduse leevendamiseks.