Sellest Saksamaa relvajõudude sisedokumentidele tuginedes teatanud väljaanne Süddeutsche Zeitung märkis, et ohuhinnangu tõstmist tasemele märkimisväärne ajendas lõhkeainelastis drooni avastamine Alam-Saksimaal asuva Wunstorfi lennubaasi lähedal septembris ning samuti mereväe alustega seotud sabotaažiintsidendid.

"Tõdeme, et Saksamaa relvajõudude ees seisab tervikuna märkimisväärne sabotaažioht," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja uudisteagentuuri Reutersi teatel.

Juba varem on Saksamaa ametlikult süüdistanud Moskvat katses korraldada augusti alguses droonirünnak Leipzig/Halle lennujaamas. Kui Leipzigi sabotaažikatse sihtmärgiks oli Ukraina lennuk, siis Wunstorfi lennubaasi ilmselge sabotaažikatse puhul oli tegemist esimese korraga, kui otseseks sihtmärgiks olid Saksamaa relvajõud.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja sõnul tugevdatakse uue ohutaseme raames julgeolekumeetmeid Saksamaa relvajõudude rajatistes.

Saksamaa-poolne Vene ohu ümberhindamine toimub ajal, mil eksperdid hoiatavad, et Venemaa katsetab, kui kaugele suudab Euroopat survestada ilma otsest sõda esile kutsumata – alates NATO õhuruumi sisenevatest droonidest kuni sabotaaži ja küberrünnakuteni üle kogu maailmajao.

Euroopa on oma kaitset alates 2022. aastast, kui Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist agressioonisõda, tugevdanud, kuid ekspertide sõnul on endiselt olulisi lünki, mille hulgas õhutõrjes, sides, luures ja ühendjuhtimises.

Saksamaa välisluureteenistuse juht Martin Jäger ütles 5. oktoobril seadusandjatele, et Saksamaa peab Venemaaga nii-öelda varisõda ja riskib sattuda vägivaldsesse konflikti Moskvaga.

Saksa ohuhinnangu tõstmist kajastanud Ukraina väljaanne The Kyiv Independent meenutas ka, et Leedu võimud nurjasid 18. oktoobril süütamiskatse ettevõttes, mis hoiustab Starlinki satelliitsideseadmeid.

Taani luureteenistuse esindaja ütles 7. oktoobril Reutersile, et Venemaa on tõhustanud jõupingutusi Ukrainasse relvi tarnivate Taani ettevõtete tegevuse häirimiseks.