Harri Tiido: USA rolli ülevõtmisest orbiidil
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all kosmoseside. Oktoobris teatas Euroopa kosmoseluure liidriks kujunenud ICEYE koostööleppest Nokiaga, et töötada koos välja turvalised, suveräänsed ja tipptehnoloogilised lairiba satelliitsidesüsteemid valitsustele, märgib Tiido.
Asjaolu, et Ameerika Ühendriigid on Euroopa jaoks ebausaldusväärseks partneriks muutunud, ei ole mingi uudis. Tegelikult ei usalda USA praegust administratsiooni mitte keegi. Ka Venemaa lihtsalt kasutab oma mõju Donald Trumpile ja läbi tema kogu administratsioonile selleks, et oma eesmärkide poole pürgida.
Trumpi esindavad kinnisvaraärikas Steve Witkoff ja Trumpi väimehena töötav, varem juba mõjuvõimuga kauplemisega silma torganud Jared Kushner ajavad Moskvaga mingeid äriasju, kuigi me ei tea, milliseid nimelt.
Euroopa maksab USA-le relvade eest, mida too peaks Ukrainale saatma, kuid mida ta pahatihti unustab teha või teeb viivitusega. Ja kui ma ei eksi, on Poola see, kes maksab Elon Muski firmale Starlinki teenuste eest Ukrainale. Kuigi oktoobris tekkis nende teenustega tõrge ja ei olegi tähtis, kas Trumpi korraldusel või Muski otsusel. Tähtis on see, et ookeanitaguseid partnereid ei saa usaldada.
Sellises olukorras ei ole Euroopal jäänud üle muud, kui varasema sõltuvuse kujundamisega tehtud viga tunnistada ja proovida olukorda parandada. Kuigi selleks on vaja nii raha kui aega.
Peatun seekord kosmosesidel ja selle kaudu saadavatel luureandmetel. Plaane on mitmeid ja töö käib. Tänavu jaanuaris käivitas Euroopa Liit satelliitside süsteemi Govsatcom. See ühendab liikmesmaade olemasolevad satelliidivahendid ja seda nähakse kui vaheetappi enne Euroopa satelliitide grupeeringu IRIS täieulatuslikku kasutuselevõttu.
Augustis allkirjastasid Euroopa Komisjon ja IRIS-e rajamisega tegelev SpaceRise lepingu, mille kohaselt peaks aastal 2029 tagatama mitte ainult sideteenused, vaid ka sõjaliste vajaduste rahuldamine. Viimaste jaoks on välja töötatud eraldi sidekanalid.
Euroopa Komisjoni augusti alguse teadaande kohaselt peaks kogu süsteemis olema 348 satelliiti. Neist 330 madala orbiidi kõrgemas osas ja 18 keskmise kõrgusega orbiidil. Satelliidid telliti kompaniilt Airbus ja nende sõjalised sidekanalid tulevad firmalt Thales.
Govsatcomi eripära on see, et tegemist on eri riikide vahendite koondamisega, erinevalt eraldi üksust kujutavast Starlinkist. Starlinkile sarnaneb selles plaanis pigem Prantsuse-Briti satelliidioperaatorile Eutelsat kuuluv OneWeb, milles sarnaselt Starlinkile paiknevad satelliidid madalamal orbiidil. Kui Starlinkil on orbiidil üle 11 000 satelliidi, siis Eutelsatil on neid 650.
Märtsis alustas Eutelsat Euroopa Liiduga läbirääkimisi Interneti teenuste laiendamiseks Ukrainale ja see peaks teoks saama tuleva aasta alguses. Tänavu jaanuaris tellis Eutelsat Airbusilt täiendavalt 340 satelliiti. OneWebi kasutamiseks on miljardi euro suuruse lepingu sõlminud juba Prantsusmaa.
Askeldamine käib ka navigatsioonisüsteemi GPS dubleerimiseks, kui mitte asendamiseks. Arendatakse edasi Euroopa süsteemi Galileo, mille tarbeks on kavas tuleva aasta lõpuks orbiidil omada 34 satelliiti, millede peamine sõjaline element on šifreeritud signaal PRS sõjaväe ja valitsuste jaoks. Lisaks alustati kümne katsesatelliidi LEO PNT orbiidile saatmisega. Need peaksid tagama navigatsiooni toimimise ka signaali summutamise ja häirimise või muutmise katsete korral.
Lisaks käib töö ka riikide tasandil. Oktoobris said Saksamaa relvajõud otsejuurdepääsu oma raadiolokatsioonisatelliitidele programmi SPOCK-1 raames. Selle operaatorid on Saksa Rheinmetall ja soomlaste ICEYE. Vajalike satelliitide tootmine Saksamaal juba käib.
Kuulu järgi uurivad ka Leedu, Läti ja Eesti võimalusi SPOCK 1 teenustele juurde pääsemiseks. Tegelikult olla see programm käivitatud just Suwalki koridori ja Leedus paikneva Saksa brigaadi katmiseks.
Oktoobris teatas Euroopa kosmoseluure liidriks kujunenud ICEYE koostööleppest ka Nokiaga, et töötada koos välja turvalised, suveräänsed ja tipptehnoloogilised lairiba satelliitsidesüsteemid valitsustele. Need hakkaksid paiknema madalal orbiidil ja oleksid mõeldud nii kaitseotstarbeks kui ka pääste- ja kriisiinfo tagamiseks. Satelliidid ehitatakse Euroopa tehnoloogiale tuginedes.
Prantsusmaa saatis oktoobris Euroopa raketiga Ariane 6 orbiidile kolmanda satelliidi CSO-3. Seda projekti rahastavad lisaks Prantsusmaale veel Saksamaa ja Belgia ning Hispaania on endale taganud satelliidifotodele juurdepääsu kuni aastani 2033.
Tänavu juulis jõudsid Pariis ja Berliin kokkuleppele hakata satelliitluure vallas tihedamat koostööd tegema ja koos Ariane 6 raketiga satelliite orbiidile saatma. Eesmärk on vähendada sõltuvust USA otsustest.
Poola omakorda on juba võtnud kasutusele omad sõjalised satelliidid. Alates mullu novembrist on orbiidil neli raadiolokatsioonikaaslast tehnoloogiaga SAR ehk võimega näha ka öösel ja läbi pilvede. Poola on teatanud, et kavatseb saadud andmeid jagada ka Ukrainaga. Oktoobri keskel väitis Prantsusmaa välisminister Jean-Noel Barrot, et kaks kolmandikku luureinfost, mida Ukraina lääne partneritelt saab, on juba Euroopa päritolu. Asjatundjad arvavad, et kõigele vaatamata kulub Euroopal veel 2–3 aastat, et täielikult vabaneda sõltuvusest ameerika satelliitide andmetest ja sidest.
Peab arvestama tõika, et ka Venemaa arendab oma Starlinki analoogi, selle nimi on Rassvet, tõlkes koidik. Esimesed satelliidid saadeti orbiidile märtsis ja juulis, toimetades avaruumi 32 satelliiti. Kokku on kavas neid aastaks 2035 üles saata 924, neist umbes 300 tuleva aasta lõpuks.
Paraku ei ole seni ükski üles saadetud satelliitidest ettenähtud orbiidile 800 kilomeetri kõrgusel jõudnud. Üks on juba Maale tagasi kukkunud, teisi püütakse satelliitide endi mootoriga kõrgemale nihutada, aga olla probleeme. Kuigi nad võivad ka madalamale orbiidile tööle jääda. Venemaa püüab probleeme lahendada koostöös Hiinaga, kuid eks me näe…
Igal juhul tegevus käib nii ameeriklaste teenustest vabanemiseks Euroopas kui ka oma lahenduste kasutusele võtuks Venemaal.
Viited lugemishuvilistele
- GOVSATCOM | EU Space Policy
- Starlink, "Rassvet," and the European alternative: Why satellites aren't enough for independence | Межа
- European Union is accelerating and reinforcing IRIS²
- Russia's Starlink substitute poses a security threat far beyond Ukraine - Atlantic Council
- ICEYE and Nokia partner to launch secure and sovereign satellite communications for governments and defense customers
- Germany gains dedicated SAR satellite access - IN Defence
- Russia's Latest Starlink Rival Satellites Are Falling Out of Orbit | PCMag
Toimetaja: Kaupo Meiel




