Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat

Pikaaegne välisministeeriumi kantsler ja julgeolekuekspert, aastate eest Reformierakonda kuulunud Jonatan Vseviov liitub Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ja kandideerib 2027. aasta kevadel riigikogu valimistel erakonna peaministrikandidaadina. Välisministeeriumi kantsleri kohalt lahkub Vseviov novembris.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles pressikonverentsil, et teeb 1. novembril toimuval erakonna volikogul ettepaneku kinnitada Vseviov järgmistel riigikogu valimistel erakonna peaministrikandidaadiks. Samas jääb Läänemets sotside juhiks ja kandideerib riigikogu valimistel.
"Ma küsin nüüd esmalt mandaati Sotsiaaldemokraatlikult Erakonnalt – just Sotsiaaldemokraatlikult Erakonnalt, sest näen selles meeskonnas potentsiaali olla vastutustundlik ja tulevikku vaatav jõud Eesti kaptenisillal. Ja kui erakond peaks selle mandaadi mulle andma, siis küsin ma mandaati Eesti rahvalt," ütles Vseviov.
"Olen Eesti hoidmisele ja arendamisele pühendanud kogu oma senise elu diplomaadi ja riigiametnikuna. Mul on olnud au juhtida pühendunud meeskondi, kellega koos oleme kujundanud Eesti välis- ja kaitsepoliitikat ning ellu viinud suure osa meid siia toonud otsustest," ütles Vseviov.
"Täna aga näen, et Eesti hoidmiseks ja edasiviimiseks ei piisa enam sellest, mida saan teha ametnikuna. Seetõttu olen otsustanud lahkuda ametnikutöölt, liituda sotsiaaldemokraatidega ja kandideerida eelseisvatel valimistel," ütles Vseviov.
Läänemets rõhutas, et Eesti julgeolek ja meie positsioon rahvusvahelises maailmas vajavad tugevat juhtimist.
"Jonatan Vseviov tunneb Eesti julgeoleku- ja välispoliitikat läbi ja lõhki ning omab suurt rahvusvahelist kogemust. Ta on kujundanud Eesti kaitsepoliitikat, juhtinud kaitseministeeriumi, esindanud Eestit suursaadikuna Washingtonis ja juhtinud välisministeeriumi," ütles Läänemets.

"Praeguse juhtimisega me läbi tormi ei seila"
Nii Läänemetsa kui ka Vseviovi sõnul peab Eesti suutma end rohkem kehtestada rahvusvahelisel areenil ning erinevates julgeolekut puudutavates aruteludes kaasa lööma.
"Me peame aru saama, et meie vabaduse kõige kindlam garantii on see, kui ta on väärtuslik ka teistele samameelsetele riikidele. Meie vabadus peab olema väärtuslik teistele, siis teised väärtustavad meie vabadust. Selleks, et meie vabadus oleks väärtuslik teistele, on meil tarvis julgust, vaimuteravust, intellektuaalset haaret, poliitilist haaretki, et viia Eesti tagasi Euroopa poliitilisse tuumikusse. Seda tehes me peame aru saama, et hääletut ei märgata ja seega hääletu me olla ei tohi, kuid räuskajat ei kuulata ja seega räusata me ka ei tohi," rääkis Vseviov.
"Ma tunnen, et täna on meil karjuv puudus mõlemast – nii intellektuaalsest haardest kui julgusest ennast maksma panna," lisas ta.
Vseviov rääkis pressikonverentsil, et Eesti vajab radikaalset edasiliikumist selleks, et püsima jääda ja seda enam Reformierakond ei paku.
"Kui ma usuks, et tänase Eesti poliitiline juhtimine on oma ülesannete kõrgusel, siis jätkaksin ma tööd ametnikuna ega seisaks siin täna teie ees. Ma olen absoluutselt veendunud, et praeguse juhtimisega me läbi selle tormi ei ole võimelised seilama, ja usun, et see meeskond, mis on minu kõrval ja taga, on see meeskond, mis pakub täna Eestile intelligentset, aga ka edasiviivat poliitikat," lausus Vseviov.
"Mõned tahavad meile öelda seda, et me peaksime olema rahul sellega, et majandus enam ei kahane ja et sõda pole veel Eestisse jõudnud. Minu sõnum on, et me oleme võimelised enamaks ja väärime paremat," sõnas ta.
Läänemets oli kriitikas valitsuse suunas konkreetsem ja ütles, et koheselt pidanuks reageerima kaitsetööstusettevõtte Milrem tootmishoone süütamisele ning pingutama rohkem, et olla laua taga Ukraina julgeolekuga seotud küsimustes.
"Mis puudutab Ukrainat ja Ukrainale peale surutavaid läbirääkimisi või tingimusi, siis Soome president, Norra riigipea kohtuvad, käivad ameeriklased seal, ja ma küsin, et kas Eesti on proovinud riigijuhi tasandil üldse sellega kaasa rääkida, sellesse sekkuda. Teatud asjad lähevad ametnikest mööda, ametnikel on piirid ees. Aga kui sellised kokkuleppeid ühes või teises kohas tehakse ja meid ei kutsuta, siis see ei tähenda, et me ei proovi vähemalt seal kaasa rääkida? Neid näited võib hakata siitsamast lähedalt või kaugelt võtma, kus Kristen Michal lihtsalt kasutab võimalust mitte midagi teha," rääkis Läänemets.
Vseviovi sõnul ei ole tema poliitikasse minemisega vähimalgi määral seotud asjaolu, et temast ei saanud presidendikandidaati.
Vseviovi pikk ametnikukarjäär
Vseviov esitab neljapäeval avalduse kantsleriametist lahkumiseks. Kantsleriametist lahkub ta 1. novembril.
Aastatel 1999-2005 kuulus Vseviov Reformierakonda.
Vseviov asus välisministeeriumi kantslerina ametisse 2021. aasta veebruaris. Enne seda oli ta alates 2018. aasta augustist Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides.
Aastail 2008–2018 töötas Vseviov kaitseministeeriumis, olles lõpuks selle kantsler.
Enne kantsleriks määramist 2016. aasta jaanuaris oli Vseviov kaitseplaneerimise asekantsler, kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ja poliitika planeerimise osakonna direktor.
Vseviov on lõpetanud Tartu ülikooli politoloogia eriala ja omandanud Georgetowni Ülikoolis julgeoleku-uuringute erialal kiitusega magistrikraadi.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi









