Mis teid selle otsuseni viis, et otsustasite poliitikast ära minna? Kas te ei näinud võib-olla siis praegu piisavalt perspektiivi Reformierakonnal nendel riigikogu valimistel?

Presidendi ettepanek oli hästi ahvatlev, ja ma olen olnud 12 aastat poliitikas. Eks see on natuke väsitav olnud siin viimastel aastatel emotsionaalselt. Ja ütleme nii, et tunne oli, et saab teha midagi sellist, mida ma olen ka elus varem teinud erialaliselt, ja päris kaugele poliitikast ja Eesti asjadest ei lähe. Kindlasti ei olnud mul mingit arvamust selles, et kui ma oleksin läinud riigikogu valimistele, et seal ei oleks mul mingit perspektiivi või ei oleks võimalust. Seda mõtet mul kindlasti ei olnud.

Aga millist perspektiivi te Reformierakonnal näete nendel riigikogu valimistel edu saavutada?

On alati olemas võimalus teha head tulemust. Valimisteni on päris mitu kuud. Ja nagu me oleme ka siin viimase kümne aasta jooksul näinud, siis vahel toimuvad muutused väga kiiresti. Meil on väga tugev meeskond olnud, meil on hulga häid mõtteid. Ma olen sügavalt veendunud, et Eesti riigile on vajalik, et oleks olemas paremliberaalne erakond poliitikas. Selleks on terve hulk valijaid, kes seda soovivad, see on lihtsalt vajalik. Kogu poliitiline spekter peab ikkagi olema kaetud – tühja kohta maailm ei salli. Ühtepidi on muidugi arusaadav, kui inimesed on olnud pettunud ja võib-olla isegi pahased asjade üle, mis on toimunud, aga kõiki asju saab muuta, parandada ja õppida kindlasti asjadest.

Te räägite siis sellest maksusegadusest või maksufestivalist, nagu seda nimetati vahepeal? Erinevad maksud toodi välja – maksutõusud, siis jäeti need jälle ära, siis öeldi, et me langetame. Seda kõike pidasite silmas?

Ei, siin on laiem see spekter. On olnud erinevaid kriise ja need on ka olnud globaalsed kriisid, mitte ainult Eestit puudutavad kriisid. Need on inimesed muutnud ühelt poolt tundlikuks ja frustreerunuks kogu ühiskonda, mitte ainult Eestis, ka mujal maailmas.

Sellistes olukordades võib-olla ei ole tehtud alati kõige paremaid otsuseid või ei ole suudetud selgitada, miks ühte või teist otsust on tehtud. Tõsiasi on ka see, et on meil olnud erinevate kooslustega valitsused ja partneritel on olnud vastandlikud soovid, ja koalitsioonivalitsustes otsitakse alati omavahel kompromissi, ja nii mõnigi kord on olnud see kompromiss tugevalt partnerite nägu ja vähem Reformierakonna nägu. Aga süüdi jääb alati kõige suurem, nagu kahjuks elus tihtipeale juhtub. Nii et see selgituse osa on võib-olla jäänud ebapiisavaks, miks ühte või teist asja on tehtud, ja keerulistes oludes võib-olla ei ole alati kõige paremad asjad ka juhtunud või valikud tehtud.

Ka praegu alles viimastel nädalatel me näeme, et olukorda selgitades süüdistatakse ikkagi päris palju endist koalitsioonipartnerit Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, kes ei küll lasknud korralikult valitseda, korralikult teha neid õigeid Reformierakonnale omaseid otsuseid. Te ju ütlesite, et peaks paremini selgitama. Kas see nüüd on teie nägemuses paremini selgitamine?

Mina ei ole kuulnud neid otseseid süüdistusi ühe või teise erakonna suhtes. See, et erakondadel on maailma asjadest erinevad vaated, see on täiesti loogiline ja siis nende üle vaieldaksegi. Vaieldakse riigikogus, vaieldakse omavahel ja kindlasti ka avalikkuses, see on lihtsalt paratamatu. Me ei saa eeldada seda, et erineva ilmavaatega inimesed on kõiges ühel nõul.

Ei ole üheski erakonnaski sellist sajaprotsendilist kooskõla, ikkagi vaieldakse, arutatakse ja valitakse siis see, mida tollel hetkel tuntakse, et on parem ja mis tundub, millest suudetakse kokku leppida. Ja kui ei suudeta kokku leppida, siis nii on. Mingites olukordades kahtlematult, kui on partneritel koalitsioonis väga vastandlikud seisukohad, siis ei suudetagi ju kokkuleppeid teha teatud küsimustes. Selliseid asju on, ma arvan, kõikides valitsustes juhtunud, et mõnele partnerile mingi teema ei sobi, mingi lahendus ei sobi ja siis ei suudetagi kokku leppida ja sealt ei tulegi lahendust.

Mida te peate enda kõige südamelähedasemaks asjaks või saavutuseks, mida te poliitikas oldud aja jooksul suutsite ära teha?

Neid asju on siin erinevaid olnud, niimoodi otseselt kiiresti ei suudagi öelda, et üks või teine asi. Üks oluline muutus, mis on toimunud, on kindlasti abieluvõrdsus, mille üle ju tegelikult vaieldi ka rohkem kui 12 aastat tagasi, kui me räägime kooseluseadusest ja mille üle ka kirgi oli palju. Ja nüüd, kui see abieluvõrdsus on vastu võetud, siis kogu see asi on maha rahunenud.

Väike selline lapsuke on mul siin riigikogu juures – arenguseirekeskus, mis on selline mõttekoda, mis võimaldab arutada selle üle ja analüüsida neid asju, mis on Eesti arenguvõimalused. Ma vedasin seda eelnõu ja neid mõtteid, kuidas selline keskus peaks toimima ja millistele tingimustele vastama, nii et ma loodan, et arenguseirekeskus veel aastaid teeb Eesti ühiskonnale kasulikku tööd.

Nüüd poliitikast lahkudes – milline on teie selline viimane majandusnõu Reformierakonnale?

Ma arvan, et on oluline, et kui minnakse valimistele, siis tuleks mõelda mitte sellele, et kellelegi palju raha jagada või kingitusi teha, vaid sellele, et need sammud ja tegevused teeksid Eestis elu ikkagi paremaks. Inimesed üldiselt mõistavad seda ja saavad sellistest asjadest aru. Ettekujutus, et rahakingitused toovad valijatele hääli... Ei too. Need tekitavad ühel hetkel pettumust ja tasub toetuda nendele, kellel on sinuga sarnane silmavaade, mitte nendele, kes jahivad suuremat lubadust ja rahakotti.

Mulle meenub, et Reformierakond siin sotsiaalvaldkonnas korraldas mõni aeg tagasi sellise laia raha jagamise. See oli üksikvanema toetuse 20-eurone tõus.

Parempoolne maailmavaade ei tähenda seda, et sotsiaalteemades raha ei anta või suhtutakse sotsiaalteemadesse külmalt. Liberaalne maailmavaade hindab inimese vabadust, aga ta hindab ka vastutust – ehk vastutust nii enda tegude tagajärgede eest, aga ka vastutust nende inimeste eest, kes on majanduslikult või objektiivselt kehvemas seisukorras. Nii et nõrgemate inimeste aitamine on täiesti normaalne ja täiesti loogiline osa liberaalsest maailmavaatest.

Aga millist majandusnõu vajab president teie hinnangul ja kuidas te saate temale kasulik olla?

Kindlasti need tööülesanded ajas täpsustuvad ja me istume maha ja arutame need täpsemalt üle. Aga eks presidendil tuleb erinevaid kohtumisi ja kui president on rääkinud sellest, et tema roll on olla ka nii-öelda mört kivide vahel, siis ta peab suutma selgitada inimestele ka majandusteemasid, mõista neid. See on see koht, kus ma kindlasti saan abiks olla, tema mõistmisel, ka tema mõtete selgitamisel ja ka laiemalt inimestele, miks ühte asja või teist asja tehakse, mis asjad on head asjad, mis ei ole võib-olla nii head, mis on ühe või teise lahenduse tugevad või nõrgad küljed, nii et see on kindlasti see roll.