Prantsusmaa ametiühingud nõuavad palgatõusu ja avaliku sektori kulutuste suurendamist, ehkki need on juba praegu ühed maailma suurimad. 

Riigi ühe suurima ametiühingu CGT peasekretär Sophie Binet teatas, et 5. novembriks kavandatud üldstreik peaks kestma seni, kuni valitsus ametiühingute nõudmistele järele annab.

Ajalehe The Times hinnangul meenutab CGT algatus 1968. aasta streike, mil töölised ühinesid protestivate üliõpilastega. 

Prantsusmaa viimased rahutused said alguse õpilaste protestidest, mis olid seotud koolide kehva seisukorra ja õpetajate puudusega. Hiljem ühinesid protestidega ka mitmesugused vasakpoolsed rühmitused, mis nõuavad elamiskulude vähendamist ning paremaid tingimusi koolides, haiglates ja töökohtadel. 

Taas on aktiviseerunud ka 2018. aastal alguse saanud kollavestide liikumine. Üks liikumise eestvedajatest on kutsunud üles korraldama uusi meeleavaldusi.

Osa proteste on muutunud vägivaldseks ning nende käigus on toimunud rüüstamisi ja süütamisi. Mitmes Pariisi linnaosas on meeleavaldused keelatud. Politsei põhjendas keeldu sellega, et korraldajad ei suutnud vältida vägivalda 13. ja 17. oktoobril toimunud kogunemiste ajal.

Ka Prantsusmaa suuruselt kolmandas linnas Lyonis on keelatud kõik laupäevaks kavandatud meeleavaldused. Otsus tehti pärast eelmisel nädalavahetusel puhkenud ulatuslikke rahutusi, mille käigus süüdati linna turismiinfokeskus.

President Emmanuel Macron on kutsunud inimesi üles säilitama rahu ning kritiseerinud välisriikide juhte, kes on tema sõnul levitanud Prantsusmaa rahutuste kohta eksitavat teavet ja seostanud neid sisserändega. Macroni märkused näisid olevat suunatud USA presidendi Donald Trumpi ja Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu pihta.

Paljud vaatlejad leiavad samas, et eri liikumiste ühinemine on süvendanud kriisi, mis võib väljuda kontrolli alt. Üha enam tuntakse muret, et Venemaa ja Iraan õhutavad Prantsusmaal toimuvaid meeleavaldusi.

Üks kollavestide eestvedajatest Benjamin Ball toetab streikide laiendamist ja leiab, et valitsus peaks tavainimeste huvidega rohkem arvestama. Ta kaitses nädalavahetusel toimunud rahutusi ja rüüstamisi, nimetades neid valitsuse-vastaseks "enesekaitseks". Ball süüdistas valitsust rikkuse ümberjagamises tavainimeste arvelt miljardäride kasuks.

Ball kutsus kaupluste omanikke ja teisi ettevõtjaid üles ühinema meeleavaldajatega, mitte nende vastu astuma. Ta avaldas lootust, et tuleval laupäeval algab uus protestilaine ning soovis, et valitsus kutsuks kokku üleriigilise foorumi, kuhu kaasataks kollavestid, tudengid, meditsiinitöötajad, tuletõrjujad, kliimaaktivistid ja töölisklassi esindajad.

"Me soovime kogu, kus kõiki meie nõudmisi saaks esitada, arutada ja täita. See president on otsustanud teenida miljardäre, mitte rahvast. Meie ütleme, et nüüd peab olema vastupidi. Need sajad miljardid, mida te annate rahvusvahelistele suurkorporatsioonidele, peate nüüd andma rahvale," seletas Ball.