Meeleavaldused järgnevad nädalaid kestnud noorte juhitud rahutustele ja üleriigilistele streikidele, mis tõid tänavatele sadu tuhandeid elukalliduse tõusu vastu protestivaid inimesi.

Protestid leiavad aset vähem kui kuus kuud enne seda, kui riigis toimuvad presidendivalimised, kus selgub, kellest saab Emmanuel Macroni asemel uus riigipea. Arvamusküsitlustes juhivad parempopulistid ja nende kandidaat Marine Le Pen.

Tudengiorganisatsioonid ja ametiühingud on kutsunud üles korraldama Pariisi kesklinnas lubatud marsi deviisi all "kõrge elukalliduse vastu ja noorte toetuseks".

Kollavestide aktivistid on aga keeldunud ühinemast, kutsudes selle asemel üles eraldi meeleavaldusele parlamendi alamkoja ja presidendipalee lähedal asuval Concorde'i väljakul, hoolimata võimude keelust selles piirkonnas meeleavaldusi korraldada.

Siseminister Laurent Nunez ütles, et üle kogu riigi saadetakse välja 70 000 politseinikku ja julgeolekutöötajat.

"Kui kohale ilmuvad mässajad või rüüstajad, oleme nende jaoks valmis ja ootame neid," ütles ta.

Meeleavaldused on olnud suures osas rahumeelsed, kuid aeg-ajalt on nende kõrval toimunud kokkupõrkeid politseiga ja vandalismiakte, sealhulgas 17. oktoobril, kui Prantsusmaal leidsid aset viimaste aastate rängimad rahutused.

Neljapäeval tulid sajad tuhanded streikivad töötajad üle Prantsusmaa tänavatele enamasti rahumeelselt kulgenud protestidele, kuigi mõnes linnas puhkesid siiski ka meeleavaldajate ja politsei vahel kokkupõrked.

Kollavestide liikumine, mis kogus tuntust kaheksa aastat tagasi Macroni valitsuse kavandatud kütuseaktsiisi tõusu vastaste tohutute rohujuuretasandi protestidega, on kutsunud üles keelatud meeleavaldust siiski korraldama.

"Kutsume üles massilisele allumatusele," ütles liikumise koordineerimiskomitee liige Benjamin Ball.

Võimud on kindlalt otsustanud vältida 17. oktoobri meeleavaldusi varjutanud mässude ja rüüstamiste kordumist, kuigi siseministeeriumi teatel sujusid neljapäevased protestid 642 vahistamisest hoolimata "üldiselt hästi".

Politsei tegevus on pälvinud kriitikat liigse karmikäelisuse pärast ning meeleavaldajate vastu suunatud väidetava jõhkruse uurimiseks on algatatud kümneid sisejuurdlusi.

Pärast mitut ilmset politseivägivalla juhtumit proteste kajastanud uudisteagentuuri AFP reporterite vastu, kutsus agentuur reedel üles oma ajakirjanikke kaitsma.

Ajakirjandusvabaduse kaitsega tegelev organisatsioon Piirideta Reporterid (RSF) teatas, et on registreerinud 40 juhtumit, kus julgeolekujõudude liikmed takistasid ajakirjanike tööd meeleavalduste kajastamisel, sealhulgas 21 füüsilise vägivalla juhtumit.

Macroni valitsus on raskustes protestidele lahenduste leidmisega enne tema ametiaja lõppu 2027. aasta mais. Peaminister Sebastien Lecornu arutab esmaspäeval ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide esindajatega palkade ja elukalliduse teemat.

"Ainus, mis protestid lõpetab, on vastus nõudmistele, mida töötajad, riigiteenistujad, noored ja pensionärid on juba mitu nädalat esitanud," teatas ametiühingutevaheline koalitsioon reedel.

Ametiühingud nõuavad miinimumpalga tõstmist, mida pole alates 2012. aastast erakorraliselt tõstetud, üleüldist palgatõusu, maksureforme ja noortele paremaid õppimistingimusi.

Kuna Euroopa Liidu suuruselt teine majandus on surve all võlakoormat vähendada, on valitsusel protestijate lepitamiseks piiratud võimalused.