Iraani režiim püüab liitlaste toel taastada oma mõjuvõimu Pärsia lahe piirkonnas. Kolmapäeva õhtul sai Katari lähistel tabamuse naftatanker, neljapäeval ründasid huthid Saudi Araabia pealinna Ar-Riyadi, vahendas The Wall Street Journal.

Analüütikute sõnul püüab Teheran murda Hormuzi väinas valitsevat ummikseisu. Piiratud sõjaline tegevus võib tõsta nafta hinda enne USA vahevalimisi, võimaldades Teheranil avaldada Washingtonile diplomaatilist survet.

"Iraan suurendab selgelt survet ja Washington karmistab nii oma retoorikat kui ka sõjalist hoiakut, kuid kumbki pool pole veel diplomaatiast loobunud. Just see muudabki olukorra nii ohtlikuks. Mõlemad pooled püüavad parandada oma läbirääkimispositsiooni, olles samas vaid ühe tõsise vahejuhtumi kaugusel palju ulatuslikumast sõjast," ütles Londoni King's College'i teadur Andreas Krieg.  

Trump ise väitis neljapäeval, et ei ründa Iraani enne valimisi. Samas pole selge, kui tõsiselt saab tema lubadust võtta, kuna ta on varem korduvalt ähvardanud Iraani rünnata, kuid pole neid ähvardusi ellu viinud.

Naftahinnad rühivad samas taas üles, rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind on umbes 104 dollarit barreli kohta. Energiahindade järsk tõus avaldab survet finantsturgudele ja riigivõlakirjade tootlusele.

Samal ajal on süvenenud Saudi Araabia ja huthide vastasseis. Saudi Araabia toetatud väed üritavad Jeemenis huthide kontrolli all olevaid alasid tagasi vallutada, millele mässulised on vastanud sagedasemate rünnakutega Saudi Araabia linnade ja naftarajatiste vastu.