Lehe ajakirjanikega rääkinud informeeritud allikate sõnul on USA teatanud mitmele Pärsia lahe araabia riigile, et need peaksid olema valmis lühikeseks, kuid intensiivseks sõjaliseks kampaaniaks pärast USA vahevalimisi, mis toimuvad 3. novembril.

Diplomaatiliste ja sõjaliste kanalite kaudu edastatud sõnumid on üks paljudest üha lisanduvatest märkidest, et USA ja Iisrael valmistuvad alustama Iraani vastu uut ulatuslike sõjaliste operatsioonide vooru. See võib kaasa tuua konflikti olulise eskaleerumise, kuna eesmärk on nõrgestada Teherani ja survestada seda läbirääkimistele.

WSJ viitas, et on varem kirjutanud sellest, kuidas USA sõjavägi saadab Iisraelile täiendava Patrioti õhutõrjesüsteemi, et tugevdada riigi raketitõrjet. Samuti on USA viinud sõjaväelasi ära oma Lähis-Ida baasidest, kus nad sattuksid võimaliku eskalatsiooni korral ohtu.

Mõned ametnikud ütlesid, et piirkonnas paiknevad USA väed täiendavad laskemoonavarusid ning pommitajaid ja hävitajaid valmistakse ette uuteks rünnakuteks. Lisaks on valmisolekus veel üks USA lennukikandja löögirühm ja merejalaväe ekspeditsiooniüksus, mis peaksid järgmisel kuul ühinema Lähis-Idas juba tegutseva ligikaudu 20 sõjalaevast koosneva laevastikuga. Osa laevu võidakse samal ajal piirkonnast välja viia.

WSJ märkis, et president Donald Trump ei ole veel otsustanud rünnakut alustada, kuid kaldub toetama pärast valimisi ulatusliku rünnaku korraldamist, mis võiks võtta sihikule Iraani taristu ja tuumarajatised, ütlesid tema mõttemaailmaga kursis olevad inimesed.

Alternatiiv oleks püüda jõuda Iraaniga kokkuleppele, kuid ehkki vahendajate diplomaatilised jõupingutused on jätkunud, ei ole neil seni märkimisväärseid tulemusi.

"Me võime korraldada veel ühe väikese operatsiooni Epic Fury," ütles Trump eelmisel nädalal valimiskogunemisel, viidates USA ja Iisraeli ulatuslikule pommitamiskampaaniale, mis algas 28. veebruaril. "Või nad nõustuvad kokkuleppega," lisas ta.

Valge Maja teatas vastuseks WSJ pöördumisele, et ei kommenteeri tundlikke sõjalisi plaane, mis võivad olemas olla või mitte.

"President Trump hoiab kõiki võimalusi laual, et tagada, et Iraan ei saaks kunagi tuumarelva," ütles Valge Maja esindaja.

President on öelnud, et ei ründa Iraani enne vahevalimisi.

Ettevalmistuste ja nendega seotud plaanide eesmärk on anda Trumpile valikuvõimalusi juhuks, kui ta otsustab rünnaku korraldada, ütlesid planeerimisega kursis olevad allikad. Kaitseministeeriumi esindaja sõnul on selle ülesanne selliseid võimalusi välja töötada.

The Wall Street Journal viitas oma varasematele artiklitele, et ka Iisrael on koostanud uue rünnaku plaane ja määratlenud sihtmärgid. Peaminister Benjamin Netanyahu on kutsunud rünnakuid taasalustama, lootes Iraani nõrgestada ja lõpuks selle režiimi kukutada.

Õhurünnakute juurde naasmine tähendaks Trumpi administratsiooni senise majandussurve strateegia muutmist. Rangemad sanktsioonid koos mereblokaadiga on peatanud Iraani naftamüügi juba kuudeks, sulgenud suure osa riigi lennuühendustest ja vähendanud maismaakaubandust. See on veelgi süvendanud probleeme Iraani niigi kiiresti halvenevas majanduses.

"Kui tekib vajadus rünnata kasvavat ohtu, näiteks taastatavat raketivõimekust, peaks president Trump seda avalikult ja võimalikult üksikasjalikult põhjendama," ütles USA mõttekoja Foundation for Defense of Democracies Iraani programmi vanemdirektor Behnam Ben Taleblu. "Vastasel juhul on USA-l praegu sanktsioonide ja blokaadi jätkamisega eelis. Sellest kursist tuleks kinni pidada."

Paljud analüütikud arvavad, et edasised rünnakud ei sunni Iraani tõenäoliselt kapituleeruma. Sõja kõige aktiivsemas faasis elas Iraan üle rohkem kui 20 000 USA ja Iisraeli rünnakut. Sellest hoolimata on riik jätkanud Pärsia lahel liikuvate laevade ründamist, USA sõjaväelaste ja sõjalaevade sihtimist ning esitanud läbirääkimistel karme nõudmisi.

"Usun, et üks suurimaid vigu, mida Iisrael ja USA jätkuvalt teevad, on eeldus, et järjekordne rünnakulaine Iraani vastu, sealhulgas elutähtsa taristu ründamine või kõrgete ametnike kõrvaldamine, võib kuidagi režiimi kukutada," ütles Iisraeli sõjaväeluure endine ametnik Danny Citrinowicz.

Tema sõnul võib uus pommitamine panna režiimi hoopis veelgi kindlamalt oma positsioonidele jääma ning suurendada pühendumust raketi- ja tuumaprogrammidele.

Samas ütles ta, et inspektoritel pole olnud võimalik rajatisi kontrollida ning Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) pole suutnud veenduda, et Iraan ei ole tuumamaterjale mujale viinud. USA on survestanud Iraani lubama inspektoritel tagasi pöörduda, kuid Teheran on sellele vastu seisnud.

Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse (CSIS) kaitse- ja julgeolekuanalüütiku Seth Jonesi sõnul võib Trump kasutada uut rünnakulainet võidu väljakuulutamiseks ja seejärel USA sõjalise osaluse vähendamiseks, isegi kui rünnakud ei too otsustavat muutust.

"Ma ei usu, et miski suudaks nende [Iraani] tuumaprogrammi püsivalt tagasi lükata," ütles Jones. Rünnakud võimaldaksid Trumpil aga "hakata eemalduma ja öelda, et seekord õnnestus Iraani tuumaprogrammi taas pidurdada".

Iraan on avalike ja salajaste kanalite kaudu hoiatanud, et vastab igale rünnakule ulatuslike löökidega piirkonna araabiariikide majandus- ja tsiviilobjektide vastu. Teheran esitas samasuguseid ähvardusi ka enne sõja algust, seejärel ründas aga Pärsia lahe piirkonnas USA baase ja diplomaatilisi esindusi, samuti energiataristut ja lennujaamu.

Iraani võimalik vastulöök tuleks ajal, mil USA ja tema Pärsia lahe liitlased püüavad kiiresti täiendada raketitõrjevahendite varusid, mida on sõja jooksul vähendanud vajadus tõrjuda Iraani korduvad rünnakulained.

Hoolimata USA ja Iisraeli tekitatud kahjustustest on Iraanil alles sadu kuni tuhandeid rakette ning ta on kasutanud lahingutegevuse vaibumise perioodi oma kaitsevõime tugevdamiseks ja uute vastulöögiplaanide ettevalmistamiseks.

Riik paneb varutud osadest kokku uusi ballistilisi rakette. Iisraeli ametnikke teeb murelikuks kiirus, millega Iraan on oma võimed taastanud.

Lähis-Ida vahendajad püüavad kiirustades Iraaniga läbirääkimisi taasalustada, et hoida ära uus sõjaliste operatsioonide laine. Seni on nende edu olnud vähene: USA nõuab, et kõnelustel käsitletaks Iraani tuumaprogrammi, Teheran aga esitab läbirääkimiste jätkamisele karme tingimusi.

WSJ vahendanud väljaanne RBK-Ukraina viitas ka äsja avalikuks saanud infole, et USA sõjaväe kulutused sõjas Iraani vastu ületavad juba 47 miljardit dollarit.