Putin on valmis rahukõnelusteks, aga oma nõudmistest ei tagane

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin ütles, et on valmis USA vahendusel peetavaid rahukõnelusi Ukrainaga taasalustama, kuid kordas samas taas oma varasemat seisukohta, et Ukraina idapoolsed alad peaks kuuluma Venemaale.
Putin ütles neljapäeval, päev pärast kohtumist USA presidendi erisaadiku Steve Witkoffiga Vene televisioonile antud intervjuus, et Venemaa on valmis USA vahendusel peetavaid kõnelusi novembris Ukrainaga taasalustama.
Ta kordas aga Kremli pikaajalist seisukohta, et Venemaa polevat kunagi soovinud sõda alustada, kuid olevat põrkunud Moskva jaoks olulistes küsimustes Ukraina vaenuliku reaktsiooniga.
Putini sõnul võivad eri küsimusi käsitlevad kõnelused viia positiivse tulemuseni, kuid Venemaa soovib lahendust, mis lõpetaks konflikti püsivalt, mitte lühiajalist relvarahu.
"Nende kõneluste eesmärk on tagada Ukraina ja Venemaa julgeolek pärast rahukokkulepete lõplikku sõlmimist, mitte ajutise, lühikeseks ajaks kehtestatud relvarahu tulemusena. Oleme valmis nende kontaktidega selle eesmärgi saavutamiseks uuesti alustama," ütles Putin.
Vene režiimi juht ütles, et tulevastel läbirääkimistel Ukraina sõja lõpetamiseks tuleks lisaks keskenduda kogu Euroopat hõlmavale julgeolekuraamistikule. Selle juures kordas ta Moskva seisukohta, et Venemaa ei valmistu sõjaks Euroopaga.
Putini sõnul rõhutas ka Witkoff, et arutelud peavad hõlmama kogu Euroopa julgeolekuarhitektuuri. "Ka mina olen sellega nõus. Eks näis, kuidas olukord lähipäevil areneb," lisas Putin.
Territooriumi osas ei tagane
Ukraina sõja lahendamisega seotud küsimustes on kesksel kohal territoriaalsed vaidlused. Venemaa nõuab, et Ukraina loovutaks talle kogu Ida-Ukrainas asuva Donbassi piirkonna. Kiiev on aga tagasi lükanud igasugused ettepanekud loobuda territooriumist, mis on praegu veel tema kontrolli all ja mida Vene väed pole suutnud vallutada.
"Kiiev valis ise sõja – palun väga. Venemaa pakkus Ukrainale abi Donbassiga kokkuleppele jõudmisel, kuid Kiiev valis suurtükid," teatas Putin.
Putin ütles, et Ida-Ukraina territooriumide üle peetavatel aruteludel tuleb arvestada asjaoluga, et tema väitel on see piirkond ajalooliselt Venemaa maa.
Samuti väitis ta, et sealsed elanikud hääletasid Venemaaga ühinemise poolt referendumitel, mis korraldati seitse kuud pärast Moskva sissetungi algust 2014. aastal.
Putin õigustas oma seisukohti väitega, et ukrainlaste ja venelaste ühtsusest. Ta viitas täpsustamata "viimastele geeniuuringutele" öeldes, et venelased ja ukrainlased on "üks rahvas".
Putin kuulutas ka, et Venemaa lahendab enda ees seisvad ülesanded ning "kõik erioperatsiooni eesmärgid saavutatakse". Erioperatsiooniks nimetab Vene propaganda 2022. aastal alustatud agressioonisõda Ukraina vastu.
Kokkulepe pidada kolmepoolseid läbirääkimisi USA, Ukraina ja Venemaa osalusel saavutati tänavu 21. oktoobril, kui USA presidendi erisaadik Witkoff kohtus kolmapäeval Putiniga. Trumpi erisaadik tutvustas Kremli juhile uusi rahuettepanekuid Venemaa Ukraina-vastase sõja lõpetamiseks.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes kohtus Witkoffiga teisipäeval Norras, ütles, et Ukraina on valmis kõnelusteks, mis toimuks tõenäoliselt novembri alguses. Ukraina toetab tema sõnul kõiki ettepanekuid relvarahuks, sõja lõpetamise ja energiataristu vastase tegevuse peatamise kohta, samuti humanitaaralgatusi.
USA juhitud jõupingutused läbirääkimiste edendamiseks takerdusid veebruaris, kui puhkes USA ja Iisraeli konflikt Iraaniga.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters, Ukrainska Pravda, Interfax









