Euroopa liidrid teatasid valmisolekust kõnelusteks Venemaaga

Euroopa liidrid avaldasid Berliinis toimunud Ukraina liitlaste kohtumisel Kiievile tugevat toetust ja kinnitasid, et on valmis pidama Venemaaga läbirääkimisi sõja lõpetamiseks, vahendas BBC.
"Euroopal on selge, järjekindel ja ühtne läbirääkimispositsioon," ütles Suurbritannia peaminister Andy Burnham. Saksamaa kantsler Friedrich Merz rõhutas omakorda, et Moskva maksimalistlikud nõudmised ei ole realistlikud.
Riigijuhid kõnelesid Berliinis toimunud Ukraina liitlaste ehk nn tahtekoalitsiooni tippkohtumisel.
Berliinis viibinud USA erisaadik Jared Kushner ütles, et USA president Donald Trump soovib sõlmida Moskvaga kokkuleppe nii et "Euroopa on tema kõrval".
Venemaa president Vladimir Putin on seni välistanud Euroopa igasuguse rolli USA juhitud rahukõnelustel.
Trump pidas varem Hiinas Shenzhenis ajaloolised kolmepoolsed kõnelused Putini ja Hiina presidendi Xi Jinpingiga ning liitus hiljem Berliini tippkohtumisega telefoni teel presidendilennuki Air Force One pardalt.
Kõnelustele järgnenud pikal pressikonverentsil puudutas Putin mitmepoolsete rahukõneluste küsimust. Tema sõnul palusid ameeriklased Venemaalt tungivalt, et Euroopa riikidel lubataks osaleda.
Putin väitis, et Venemaa ei ole selle idee vastu, kuid Moskva soovib selgust, mida Euroopa neile kõnelustele kaasa toob.
"Seepärast kutsusime diplomaatiliste kanalite kaudu eurooplased Moskvasse, et nende seisukohad välja selgitada. Pärast seda otsustame, millises formaadis jätkame dialoogi Ukrainaga," sõnas Putin.
Samas märkis Putin, et Venemaa kuuleb igapäevaselt Euroopa liidrite juttu 2030. aastal puhkevast sõjast. "Kuid me ei kavatse kedagi rünnata. Kas see on normaalne? Mina nii ei arva," ütles ta.
Siiski lisas Putin, et Venemaa mõistab, et Euroopa julgeolekuga seotud küsimuste arutamine ilma eurooplasteta on mõttetu.
Kushner ütles ajakirjanikele, et USA president lahkus Shenzhenist veendumusega, et rahu on saavutatav.
Optimistlikul toonil kõnelenud Kushner sõnas, et venelased on valmis usaldama USA saadikute vaistu selles, et eurooplased peavad laua taga olema.
Kushneri kinnitusel on Moskvale nüüd ka vastuvõetav, et Ukraina saab julgeolekugarantiid, mis tuginevad NATO 5. artikli põhimõttele.
Samuti Saksamaa pealinnas tippkohtumisel osalenud Ukraina president Volodõmõr Zelenski on juba pikka aega taotlenud NATO kollektiivkaitse klausliga samaväärset garantiid. Seni on olnud vähe märke sellest, et Putin sellise tingimusega nõustuks.
Venemaa lükkab Ukraina NATO liikmesuse kategooriliselt tagasi. Teadete kohaselt on USA läbirääkijad aga kaalunud võimalust anda Kiievile 5. artikli laadsed garantiid ilma Lääne kaitsealliansiga liitumata, kui Ukraina nõustub territoriaalsete järeleandmistega.
Zelenski ja kolm Euroopa liidrit – Merz, Burnham ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron – ei olnud nii optimistlikud kui Kushner. Zelenski rõhutas, et Venemaa president on seni iga ettepaneku tagasi lükanud.
Ka Merz oli skeptiline, kuigi tema hinnangul suurendab USA kaasatus rahu väljavaateid.
Merz selgitas, et Euroopa on valmis pidama Venemaaga tõsiseid arutelusid Euroopa julgeoleku üle, kui sellega kaasneb tõsine arutelu ja kõigepealt rahuleping Ukrainaga.
"Need kõnelused peavad algama ja me nõustume, kui tingimused on Euroopale ja Ukrainale vastuvõetavad," ütles Merz.
Poola peaminister Donald Tusk reageeris teravalt Trumpi sõnadele Shenzheni tippkohtumisel, kus USA president nimetas Putinit "sõbraks". "Putin ei ole meie sõber ega saa selleks kunagi," sõnas Tusk.
Macron kutsus samal ajal Ukraina liitlasi üles tegema maksimumi, et tarnida Kiievile hädavajalikke õhutõrjesüsteeme Venemaa surmavate rünnakute tõrjumiseks.
Prantsusmaa president õhutas liitlasi ka Ukraina NATO liikmesuse küsimust uuesti avama.
Euroopa osalemise kohta kõnelustel on Moskvast tulnud vastuolulisi sõnumeid.
Eelmisel nädalal pärast Moskva-visiiti näisid USA erisaadikud Steve Witkoff ja Kushner kindlad, et Euroopa saab peagi koha läbirääkimistelaua taga.
Venemaa esindajad jäid aga ettevaatlikumaks. Sel nädalal ütles Putini abi Juri Ušakov, et enne formaadi laiendamist tuleb teha "väga palju tööd", viidates vajadusele pidada enne neljapoolseid kõnelusi veel mitu aruteluvooru.
Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.
Kuigi Venemaa on viimase aasta jooksul osalenud mitmes kõnelustevoorus, ei viita Moskva retoorikas ega tegudes miski sellele, et Kreml kaaluks Ukraina-vastase sõjategevuse lõpetamist.
Venemaa jätkab talve saabudes Kiievi energiataristu ründamist, üle kogu riigi suureneb tsiviilohvrite arv ning Kremli ametnikud ei ole taganenud nõudmistest Ukraina suveräänsele territooriumile.
Putin lubas ühtlasi, et Moskva vastus Ukraina rünnakule Venemaad ja okupeeritud Krimmi ühendavale Krimmi sillale tuleb märgatavalt valusam kui Kiievi saavutatu.
Ta lisas, et oli arutanud võimalikku relvarahu mitmes piirkonnas, kuid loobus sellest pärast rünnakut sillale.
Siiski väitis Putin, et on sõja lõpetamisest huvitatud ja valmis kompromissideks.
"Kinnitan teile, et meil ei ole vähimatki soovi seda relvakonflikti jätkata," ütles Putin, hoolimata sellest, et Venemaa on viimastel kuudel külma talve eel rünnakuid Ukraina elutähtsale taristule hoogustanud.
Kiievi ja Euroopa liitlaste hinnangul püüab rindel takerdunud Venemaa murda Ukraina vastupanu, jättes miljonid tsiviilelanikud ilma elektri- ja veevarustuseta.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: BBC









