Putin ütles, et ei leevenda oma territoriaalseid nõudmisi kontrollida neid Ukraina osi, mille annekteerimisest Venemaa on teatanud. Samuti välistas ta nõustumise välisriikide rahuvalvevägede paigutamisega Ukrainasse, öeldes, et selline samm oleks "sõja jätk".

Jared Kushner ja Steve Witkoff viibisid Moskvas pärast kahepäevaseid kõnelusi Abu Dhabis, kus otsiti lahendust Euroopa rängimale konfliktile pärast teist maailmasõda.

Putini kommentaarid näisid kustutavat lootusi, et sõja lõpetamise kokkulepe võiks olla käeulatuses, pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et enne 2027. aastat on "võimaluste aken tulemuse" saavutamiseks.

Ameeriklased omakorda kutsusid Putinit üles lubama Euroopa esindajatel järgmises kõnelustevoorus laua taha istuda.

Moskval on õnnestunud esitleda sõjaga seotud arutelusid osana laiemast Euroopa julgeoleku debatist.

Kiiev ja Euroopa liidrid on aga hoiatanud uue "Jalta" eest – viidates teise maailmasõja järgsele kokkuleppele jagada kontinent mõjusfäärideks – ning on rõhutanud, et kõnelused peavad esmalt keskenduma Ukraina sõja lõpetamisele.

Kushner ja Witkoff reisivad nüüd Dublinisse, kus toimub Euroopa poliitiline tippkohtumine, et kohtuda hiljem neljapäeval Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

Kreml otsustas tavapäraselt suletud uste taga toimuva kohtumise pika avasõnavahetuse Putini ja USA saadikute vahel televisioonis üle kanda.

Vene juht lükkas tagasi jutu võimalikust territoriaalsest lahendusest, mis hõlmaks "halle" ehk demilitariseeritud tsoone Ukraina ja Venemaa positsioonide vahel.

"Meie jaoks on ainult üks eraldusjoon: riigipiir. Sest siis on selge ja ilmne: siin oleme meie ja siin olete teie," ütles Putin.

Venemaa on alates täiemahulise pealetungi alustamisest 2022. aastal haaranud enda kätte suuri alasid Ida- ja Lõuna-Ukrainas. Lisaks annekteeriti 2014. aastal Krimm ning okupeeriti territooriumid, mis olid Venemaa toetatud separatistide kontrolli all.

Moskva on ametlikult annekteerinud neli Ukraina piirkonda – Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja oblasti –, kuigi tal puudub nende üle täielik kontroll.

Kiiev ja lääneriigid on annekteerimised ebaseaduslikena tagasi lükanud ning rahvusvaheline üldsus ei ole neid tunnustanud.

Vene armee edasiliikumine on 2026. aasta jooksul aeglustunud ning ligi viis aastat kestnud konfliktis on hukkunud sadu tuhandeid inimesi ja miljonid on olnud sunnitud oma kodudest põgenema.

Putin tegi ettepaneku korraldada niinimetatud "humanitaarmissioon" rindelinna Kostjantõnivkasse, kus tema sõnul elab endiselt umbes 400–500 tsiviilisikut.

Venemaa väitis suvel, et on linna vallutanud, kuid Ukraina kinnitab, et lahingud kontrolli saavutamiseks jätkuvad.

Idee eeskujuks oleks lühiajaline relvarahu, mis eelmisel kuul võimaldas sadadel lõksu jäänud ja nälginud kohalikul põgeneda Venemaa okupeeritud Oleškõ linnast Lõuna-Ukrainas.

Putin kordas ka oma pikaajalist vastuseisu välisvägede paigutamisele Ukrainasse sõjajärgse rahuvalve jõuna, mida Kiiev peab järjekordse Vene rünnaku tõkestamiseks ülioluliseks.