Voog: valijad pole oma eelistustes kindlad
Emori oktoobrikuu reitingutabelis tõusid esikohale Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, lükates pikalt tabeli tipus püsinud Isamaa kolmandaks. Emori uuringuekspert Aivar Voog ütles ERR-i veebisaates, et paljude valijate erakonnaeelistus pole kindel ning eelseisvad valimised ja erakondade aktiivsem tegutsemine võivad toetust veel märkimisväärselt muuta.
Aivar Voog rääkis, et kui viimase aasta jooksul on erakondade reitingud kuises võrdluses vähe muutunud, siis viimase kahe kuu märkimisväärsete muutuste taga on eelseisvad valimised. "Erakonnad on aktiviseerunud ja on alustatud reklaamikampaaniatega," selgitas ta. Voog lisas, et reitingute muutuse taga on ka uute liikmete lisandumine erakondadega.
Kui varasemalt on olnud erakondade populaarsustabeli tipus pikalt Isamaa, siis nüüd on nad langenud kolmandaks. "Isamaa eelistuse kindlus pole kunagi olnud väga kõrge, seal on palju juhuslikku massi ja see on hakanud jaotuma teisiti," sõnas Voog.
Ta rääkis, et selgeim pilt erakondade eelistustest võib tekkida alles uue aasta alguses. "Siis on näha, et mõni erakond on suutnud teistest eristuda ja ta hakkab tõmbama ligi kõige juhuslikuma eelistusega valijaid," selgitas Voog.
Uued liikmed võivad tekitada arusaama, millist erakonda toetada
Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga liitumisest andis neljapäeval teada pikaaegne välisministeeriumi kantsler ja julgeolekuekspert Jonatan Vseviov, kes on ühtlasi ka sotsiaaldemokraatide peaministrikandidaat. See võib veel mõjutada Emori järgmise uuringu tulemusi.
Siiski sõnas Voog, et Vseviovit ei saa pidada rahva seas tuntud inimeseks. "Ta on kindlasti arvamusliidrite ja haritud inimeste hulgas tuntud, aga suurema valijaskonna jaoks on ta vähetuntud," nentis ta. Voog ütles, et Vseviovi kompetents välis- ja julgeolekupoliitikas on suur, kuid majanduspoliitikas peab ta ennast veel näitama hakkama.
Isamaa oli pikalt eestlastest vastajate seas eelistatuim, kuid nüüd on sotsiaaldemokraadid neist napilt mööda läinud. Kui sotsiaaldemokraadid olid seni populaarseimad noorte seas, siis nüüd on nad ka keskealiste seas populaarseim valik.
Voog rääkis, et seni on olnud sotsiaaldemokraatide häda, et nooremad inimesed ei pruugi minna valimistel välja. Ta nentis, et keskealised on seevastu aktiivsed valijad.
Voog: EKRE valijad võivad olla passiivsed
Passiivsed valijad võivad Voogi sõnul olla näiteks EKRE-l. Ta selgitas, et nende toetaja on üldiselt vanem kui 60-aastane mees, kes elab väljaspool Tallinna.
EKRE toetajad iseloomustab ka alternatiivsete meediakanalite jälgimine, mis on erakonnal olemas. Voog nentis, et nad pole ka suuremate meediamajade poolt eriti mõjutatavad, sest usuvad EKRE enda kanaleid.
See aga võib teha EKRE valijaskonnast kõige valikukindlama rühma. Viimase Emori uuringu järgi oli nende reiting üle 13 protsendi. Voog ütles, et see võib jäädagi erakonna kindlaks osakaaluks. Ta lisas, et küsimus seisneb selleks, kas EKRE suudab ka teisi Eesti elanikke kõnetada. Samuti on küsimus, kas erakonna võimalikud valijad tulevad valimistel välja või mitte.
Voog: erakonnad peavad valijate nimel võitlema
Parempoolsete vaadetega inimeste eelistused võivad liikuda Isamaa, EKRE, Reformierakonna ja Parempoolsete vahel. Konservatiivsemate vaadetega inimeste eelistused aga EKRE, Isamaa ja Keskerakonna vahel. Nii peavad erakonnad üksteisega valijate nimel võitlema. Olukord võib olla soodsam aga sotsiaaldemokraatidel, kuna madala toetusega Eesti 200 valijad võivad eelistada just neid, aga ka Reformierakonda.
"Konservatiivsemate erakondade valijaskonnas on palju neid, kes on passiivsed ja valimisaktiivsus on väiksem kui liberaalsema maailmavaate esindajatel," ütles Voog. Ta selgitas, et passiivsemad valijad on madalama haridusega ja neil on keeruline valida, kellele oma hääl anda. Tõenäoliselt pole ka nende meediatarbimine kuigi suur.
Voog nentis, et kui viimastel riigikogu valimistel domineerisid liberaalsemate vaadetega valijad, siis aastal 2019 oli olukord vastupidine. Voog nentis, et nüüd on tõenäoliselt taas ülekaalus konservatiivsemad jõud.
Toimetaja: Merilin Leetna
Allikas: "Otse uudistemajast"









