"Ma arvan, et kõige olulisemad muutused puudutasid Keskerakonda ning teiselt poolt ka Reformierakonda ja sotse," ütles Voog Emori viimase parteide populaarsusuuringu tulemusi ERR-i veebisaates kommenteerides.

Selle kohaselt on Reformierakonna toetus kasvanud viimase 14 kuu kõrgeimale tasemele ning Keskerakonna toetus langenud neli kuud järjest. Voog tõi välja ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) reitingu, mis tavaliselt pärast tõusu ühel kuul järgmises küsitluses taas langeb, aga seekord on püsinud juba mitu kuud.

Rääkides Keskerakonna toetuse langusest, märkis Voog, et kui seekordses küsitluses oli nende inimeste hulk, kes eelistust ei omanud, võrreldes varasemate küsitlustega kasvanud just muust rahvusest valijate seas, siis see võib olla märk nende hulgas valitsevast segadusest.

"Võib-olla aktiivse kampaaniaga suudetakse jälle ennast mõistetavamaks teha, aga see võib olla ka üks põhjus, miks Keskerakond on neli kuud muu rahvuse hulgas olnud langeva trendiga," arutles ta.

Kui veel juunis kompenseeris Keskerakonna reitingulangust muu rahvuse hulgas tõus eestlaste hulgas, siis alates juulist on Keskerakonna toetus mõlemas rahvusrühmas negatiivse trendiga, kusjuures suurem on see Tallinnas, stabiilsem aga Ida-Virumaal, kirjeldas Voog.

"Tallinnas on Keskerakonna edu sotside ees muutunud üliväikeseks. See on see, kuskohas Keskerakonna langus on toimunud. Ju siis võib ka Tallinnast otsida neid põhjuseid, võib-olla nad ei ole nii hästi pildil olnud kui Reformierakond meediakajastust domineerinud," rääkis ta.

Voog oletas, et Keskerakonnale võis Tallinnas mõjuda ka see, et eelmise linnavalitsuse ja sotsiaaldemokraadist linnapea Jevgeni Ossinovski võimu ajal likvideeriti linnameedia, mis oli võimaldanud Keskerakonnale suuremat meediakajastust ja nähtavust Tallinnas.

Keskerakonna toetuse vähenemine Tallinnas venekeelsete hulgas võis olla ka üks põhjus, miks pealinnas on tõusnud sotsiaaldemokraatide toetus, märkis Voog.

"Tallinna elanikest on ju ligi pooled kodanikest, no 40 protsendi ligi muust rahvusest, et sealt võis sotside väike tõus Tallinnas ka tingitud olla, sest Tallinnas on muu rahvuse hulgas ka neil tõus," rääkis ta.

Reformierakonda aitas lai meediakajastus

Kommenteerides Reformierakonna toetuse märkimisväärset kasvu, tõi Voog välja, et selle partei meediakajastused kasvasid hüppeliselt.

"Seal ei olnud ka ainult kriitikat, seal olid ka muid sündmusi – endise juhi (Siim Kallase - toim.) lahkumine ja siis ka muud emotsionaalsed sündmused. Neid sündmusi oli hästi palju," rääkis ta. "Inimeste jaoks kõige olulisem oli võib-olla relvahange, aga selle puhul pakuti välja ka selline kompenseeriv liigutus Martin Heremi esiletõstmisega, kes on usaldusväärne. Tema nähtavasti seda kriitikast tulenevat mõju natukene korvas. Aga see, et Reformierakond domineerib meediakajastustes, tähendab ka ju seda, et teised jäid rohkem varju," selgitas Voog.

Emori uuringuekspert märkis ka, et kaitseministriks saanud Herem on juba sees uues valitsuse liikmete populaarsusküsitluses, mille tulemused avaldatakse järgmisel nädalal ning ta on seal suurelt kõige tugevama toetusega minister.

"Ja ju siis ka see, et kuigi nad on vähemusvalitsus, on nad ikkagi suutnud jätta mulje, et nad suudavad toimida ja otsuseid teha. On näha, et vanemaealiste hulgas, vanuses 50+ on neil positiivne trend taastunud. Noorte hulgas mitte, kuna noorte hulgas on nendele üks suur konkurent, sotsid, kes on väga tugeval positsioonil alla 35-aastaste hulgas," lisas Voog.

Lisaks võis Reformierakonna toetuse tõusule kaasa aidata ka tarbijakindlus kasv suvekuudel ning samas see, et Hormuzi kriisiga kaasnev kütusehindade tõus ei olnud veel küsitluse ajaks inimesteni jõudnud, märkis Voog.

Emori ekspert meenutas ka seda, et kui Reformierakonnal sarnaselt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE) on väga kindlameelne toetajaskond, siis sotsiaaldemokraatidel ja Isamaal on see märksa ebakindlam ja võib lihtsamini teiste erakondade taha minna.

Lisaks on Isamaa ja EKRE toetajaskond suhteliselt sarnane, Voogi sõnul nagu ühendatud anumad: "Et kui Isamaa peaks ebaõnnestuma või tunduma ebakindel, siis võib see üleminek mingis osas toimuda."

Parempoolsed asuvad kahe leeri vahel

Rääkides Parempoolsetest, mis on jõudnud ümardatult 10-protsendise toetuseni, tõi Voog välja, et kui Eesti erakonnad võib tinglikult jagada kahte klastrisse, millest ühes on Isamaa, Keskerakond ja EKRE ning teises Eesti 200, sotsid ja Reformierakond, siis Parempoolsed on kuskil vahepeal. "Neil on ühisosa nii Reformierakonna kui Isamaaga, ja mingil määral ka sotsidega. Nad ei ole tegelikult nagu kummalgi pool, see võimaldab neilt võtta nii ühelt poolt ja teiselt poolt [toetust]," tõdes ta.

Sellega seoses oli saates jutuks ka Parempoolsete ühe liikme, julgeolekuekspert Rainer Saksa otsus minna järgmise presidendi julgeolekunõunikuks, millega erakond kaotab ühe oma vähestest tuntud nägudest.

"Kui kujutada ette inimest konkreetses valimissituatsioonis – ta vaatab ühte nimekirja ja teist, üks on parema mainega, teine on kehvema mainega, aga teises, mis on kehvem, on tuntumad isikud," kirjeldas Voog võimalikku valimisolukorda.

Puudutades võimalust, et 7. märtsil toimuvate riigikogu valimiste ajaks võib kolme või nelja erakonna toetus olla üsna võrdne, annaks see Voogi sõnul põhjust eeldada suuremat valimisaktiivsust. "Viimased korrad on kogu aeg valimisaktiivsus kasvanud, võib-olla ka see seekord," märkis ta.

Lisaks tõi Voog välja huvitava arengu, kus noored vene emakeelega vastajad defineerivad ennast eestlastena, mistõttu muutub rahvuse põhjal küsitlustulemuste esitamine senisega võrreldes ebatäpsemaks.

Voogi küsitlesid ja tulemuste üle arutlesid ERR-i ajakirjanikud Joosep Värk ja Urmet Kook.