Voog: Keskerakonna toetus tõusis korruptsioonikomisjoni töö tuules
Keskerakonna reitingu tõusule aitas kaasa kaitsevaldkonna skandaalide uurimine riigikogu korruptsioonivastases erikomisjonis, mida juhib keskerakondlane Anastassia Kovalenko-Kõlvart, ütles ERR-i reitingute erisaates Emori uuringuekspert Aivar Voog.
Novembris tõusis Emori erakondade reitingute tabeli ainuliidriks Keskerakond 24,7-protsendilise toetusega. Kuu varem oli Keskerakonna toetus 20,6 protsenti. Teist-kolmandat kohta jagava Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa reiting jääb 20 protsendi piirimaile.
Neljandal kohal jätkab EKRE 13,8-protsendilise toetusega, mis on samuti eelmise kuuga võrreldes sisuliselt muutumatu.
Mõnevõrra langesid novembris Reformierakonna ja Parempoolsete reitingud. Viiendal kohal oleva Reformierakonna toetus vähenes oktoobrikuu 14,2 protsendilt 10,9 protsendini ning kuuendal kohal olevate Parempoolsete toetus kahanes varasema kuu 6,5 protsendilt 5,5 protsendini.
"Keskerakonna reiting on nüüd kasvanud kaks kuud järjest ja see tekitas olukorra, kus on jälle tekkinud erakondade edetabelis üks selge liider. Eelmisel kuul oli kolm enam-vähem samal tasemel olevat erakonda, nüüd on Keskerakond ette rebinud," ütles Voog.
"Kui vaadata muutusi sotsiaaldemograafilistes rühmades, siis on näha, et see muutus oli põhiliselt naiste hulgas – 21 protsendilt 29 protsendini – ja meeste hulgas jäi see enam-vähem samale tasemele," lisas ta.
Voog rääkis, et alates kaitsevaldkonna skandaalide puhkemisest, mis viis ametist ka Reformierakonna kaitseministri Hanno Pevkuri, on Keskerakonnal olnud hea võimalus valitsust kritiseerida ja end pildis hoida Anastassia Kovalenko-Kõlvarti juhitava riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungitel.
Voogi sõnul on Keskerakond koos sotsiaaldemokraatidega võtnud Isamaalt üle valitsuse peakriitiku rolli ning seetõttu on Isamaa jäänud varju.
Saatejuht Johannes Voltri tõi välja, et Keskerakonna toetus oli viimati nii kõrge 2019. aasta märtsis. Ta lisas, et Keskerakonna reitingus on omajagu ka ebamäärasust ja langus võib toimuda üsna äkki.
Teine saatejuht Aleksander Krjukov lisas, et Keskerakonnale on riskikoht see, et vene kodukeelega valija ei pruugi valimispäeval välja minna. Sellega nõustus ka Voog, et nii see tõesti on olnud.
"See oli nii 2019. ja eriti 2023. aastal, kui muu rahvuse hulgas oli valimisaktiivsus oluliselt madalam kui eestlaste hulgas, mis tingis Keskerakonnale 2023. aastal ajalooliselt madala tulemuse," lausus Voog.
"Kui vaadata seda valikukindlust, siis on näha, et sinna on lisandunud juhuslikuma eelistusega valijaid," lisas Voog.
Sama probleem oli Voogi sõnul ka Isamaal. "Isamaa küll oli liider, aga seal oli hästi palju neid, kes olid juhuslikuma eelistusega valijad. Ja üldse see esikolmik, kes on praegu Keskerakond, sotsid ja Isamaa, nad eristuvadki võrreldes näiteks EKRE-st sellega, et seal on palju rohkem juhueelistusega valijaid. See ei garanteeri üldse stabiilsust ja siin võivad need vahekorrad ja proportsioonid veel enne valimisi oluliselt muutuda," rõhutas Voog.
Sotsiaaldemokraatidest rääkides ütles Voog, et selle erakonna toetust üle ca 20 protsendi taseme aitas kinnistada Jonatan Vseviovi erakonnaga liitumine ja tema kinnitamine peaministrikandidaadiks.
"See aitas kindlustada seda stabiilsust. Muidu on sotside puhul iseloomulik olnud, et kui mingi kuu on olnud järsem tõus, siis järgneval kuul on see reiting ka samavõrra langenud," ütles Voog.
Voog tõstis esile, et kuigi Isamaa on jäänud seoses kolmandaks langemisega varju, on neil samas rahalisi ressursse reklaamiks rohkem kui Keskerakonnal ja nad saavad seal end nähtavaks teha.
Voogi sõnul on varasemad kogemised näidanud, et värskuse moment võib ühe erakonna reitingut üleval hoida ca kuus kuud. Ja sellega seletas ta ka Isamaa toetuse langust.
"Nende tõus toimus vahetult pärast riigikogu valimisi 2023. aastal ja selle kõrgperiood kestis praktiliselt kolm aastat. See on ühele erakonnale hästi pikk periood. Lõpuks tuleb mingi väsimus ja tüdimus ja erakond ei tundu enam nii värske," ütles Voog.
Voog rääkis, et Isamaa saaks seda kompenseerida uute ja värskete liikmete liitumisega.
Isamaa on Voogi sõnul valijaid kaotanud nii sotsidele, aga ka Keskerakonnale.
Voog selgitas, et 20 protsenti toetust on selline lävend, kus valijate taust muutub erakonna jaoks mitmekesisemaks. "Ei ole enam niipalju seda tuumikut, vaid on ka juhueelistusega valijaid, kes lihtsalt lähtub sellest, kes on antud hetkel populaarsem, trendikam või tundub värskem," rääkis Voog.
Reformierakonna kohta ütles Voog, et suve lõpus oli neil veel väga hea seis. "Seda soodustas see, et majandustaust läks positiivsemaks, hinnad enam ei kasvanud nii kiiresti, inflatsioon oli kuskil kahe protsendi peal ja ka tarbijate kindlus kasvas. Nüüd, kui hinnad on jälle hakanud kasvama seoses nafta maailmaturu hinnaga ja ka kommunaalkulude ja elektrihinna tõus, mis on olnud märgatav börsihindades oktoobris ja mis väljendub nüüd elanikele saabunud arvetes – see on peaaegu pooleteistkordne kasv. See taust ei ole enam nii soodne Reformierakonnale, mis ei võimalda enam sellist reitingutaset hoida," lausus Voog.
Voog märkis, et Reformierakonna reitingu tõusule annaks kindlasti käigu sisse, kui kaitseminister Martin Herem teataks, et ta ikkagi kandideerib riigikogu valimistel Reformierakonna ridades. "See on hästi oluline samm Reformierakonna jaoks, kas Martin Herem kandideerib nende nimekirjas või mitte," ütles Voog.

Toimetaja: Aleksander Krjukov









