Pensionikulud moodustavad Prantsusmaal ligi 15 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mistõttu jääb riigil vähem raha hariduse, sotsiaalteenuste ja riigikaitse rahastamiseks.  

Prantsusmaal puhkesid hiljuti sotsiaalsed rahutused, kuid riigil napib raha, et tekkinud olukorda lahendada.

"Probleem on pension. Pension on kõik ära söönud," ütles Lancasteri ülikooli majandusteaduskonna õppejõud Renaud Foucart.

Prantsusmaa pensionäride sissetulek on keskmisest palgast kõrgem. Süsteemi rahastamine muutub aga üha keerulisemaks. Elanikkond vananeb ja sündimus langeb, mistõttu peab üha väiksem hulk töötajaid ülal pidama kasvavat arvu pensionäre. 

Valitsus on püüdnud pensionisüsteemi reformida, kuid seni pole see õnnestunud. President Emmanuel Macroni 2023. aastal algatatud pensionireform, millega sooviti tõsta pensioniiga 62. eluaastalt 64. eluaastale, kutsus esile ulatuslikud protestid ja rahutused.

Prantsusmaal toimuvad järgmisel aastal presidendivalimised ning populaarseimad kandidaadid püüavad võita enda poole ühe riigi mõjukama valijarühma toetust. Vasakpopulistid lubavad eakate valijate poolehoiu võitmiseks langetada pensioniea hoopis 60. eluaastale. 

Ainsana on paremtsentristlik kandidaat Édouard Philippe teinud ettepaneku tõsta pensioniiga 65. eluaastani. Viimased küsitlused näitavad aga, et Philippe'i toetus on vähenemas.

Ajaleht The Times toob välja, et sarnane probleem ähvardab ka Suurbritanniat, kus pensionikulud kasvavad. Seal moodustavad riiklikud pensionid umbes viis protsenti SKP-st. 

"Nagu Ühendkuningriigis, pole ka siinne olukord jätkusuutlik. Kuid seda nähakse probleemina, mille peab lahendama keegi teine, kunagi tulevikus," ütles Pariisis ja Londonis tegutsev riskikapitalist Michael Jackson. 

Väljaanne toob esile ka asjaolu, et ligi kolmandik mõne Prantsusmaa ministeeriumi eelarvest kulub pensionile jäänud riigiametnike pensionidele. Seetõttu ei pruugi hariduskulutuste suurendamine alati tähendada seda, et koolidele ja õpetajatele eraldatakse rohkem raha. 

"Hariduseelarve kasv on raamatupidamislik trikk pensionäride kasuks," kirjutas Sorbonne'i ülikooli teadur Gabriel Lattanzio. 

"Tõsiasi on see, et praegused maksumaksjad ei maksa pensionide katteks piisavalt, kuid see on seni olnud peidetud teiste valdkondade eelarvetesse. Nii võib jääda mulje, et koolidele kulutatakse palju raha, kuid tegelikult läheb see hoopis pensionideks," kinnitas Foucart.