Politico kirjutab, et Prantsusmaast on saanud Euroopa haige mees. See väljend pärineb 19. sajandist, mil seda kasutati majanduslikult ja sõjaliselt nõrgenenud Osmani impeeriumi kohta. Tänapäeval nimetatakse Euroopa haigeks meheks sageli Saksamaad ja Prantsusmaad, viidates nende konkurentsivõime langusele ja tööstussektori probleemidele.

Mitmete ekspertide hinnangul võib riiki tabada finantskriis, kui valitsus ei suuda taastada investorite usaldust ja ohjeldada riigi kulutusi. 

"Prantsusmaa on finantskriisi äärel. Peame turgudele signaali saatma," ütles endine peaminister Michel Barnier Politicole. 

Prantsusmaal on puhkenud ulatuslikud sotsiaalsed rahutused. Sajad tuhanded inimesed on tulnud tänavatele, nõudes õpetajate palkade tõstmist, lagunenud koolide parandamist ja abi elukalliduse leevendamiseks. 

17.–18. oktoobril kaasnesid meeleavaldustega rüüstamised ja rahutused, kuid möödunud nädalavahetusel suutsid võimud need ära hoida. Meeleavaldused peaksid jätkuma ka tulevastel nädalavahetustel, mis suurendab finantsturgudel ebakindlust veelgi. 

Prantsusmaa riigivõlg ulatub juba 3,5 triljoni euroni, investorid müüvad võlakirju või nõuavad nende ostmise eest üha kõrgemat intressi, sest valitsus pole suutnud eelarveprobleeme piisavalt lahendada. 

Viimased rahutused saadavad investoritele murettekitavaid signaale, samal ajal kui 2027. aasta presidendivalimiste eel koguvad toetust populistlikud jõud. Nii Marine Le Pen kui ka Jean-Luc Mélenchon toetavad suuri kulutusi, sealhulgas pensioniea alandamist, mis võib eelarveolukorda veelgi raskendada.

"On selge, et protestid mõjutavad turge," ütles Prantsusmaa endine rahandusminister Eric Lombard.

Vähemusvalitsuse  2027. aasta eelarvekava näeb ette 43 miljardi euro suurust kokkuhoidu. Täiendavad kärped võivad aga suurendada ühiskondlikku rahulolematust, kuid laenamise jätkamine kasvataks riigi võlakoormat ja intressikulusid. 

"Meil on nuga kõril ja tunneme juba verepiisku oma kaelal. Peame näitama, et oleme pahameelt kuulda võtnud. Kuid turuolukorda arvestades on meil tegutsemisruumi vähe," ütles üks valitsuse liige Politicole. 

Prantsusmaa ei ole ekspertide hinnangul veel Kreekaga võrreldava maksejõuetuse äärel, kuid kriis võib meenutada Itaalia 2011. aasta võlakriisi. Itaalia toonane peaminister Mario Monti ütles Politicole, et Prantsusmaa võib sattuda tõsisesse võlakriisi, kui valitsus ei suuda oma rahaasju korda teha

Monti meenutas, et suutis 2011. aastal Itaalia kriisi leevendada kulukärbete ja pensionireformi abil. Ta rõhutas, et Prantsuse valijad peavad mõistma, et riiki võib tabada võlakriis.

"Peamine probleem seisneb selles, et avalikkus ei ole sellest ohust piisavalt teadlik ega mures. Prantsusmaa ei ole psühholoogiliselt valmis nägema end kriisi alguspunktina, mis võib edasi levida," ütles Monti. 

Prantsusmaad ei kimbuta aga üksnes majandusprobleemid. Küsitluse kohaselt suhtub üheksa prantslast kümnest tulevikku pessimistlikult ning kardab, et nende lastel läheb elus halvemini kui neil endil. 

Samuti on vähenenud usaldus demokraatliku süsteemi vastu.  Sellise pessimismilaine taustal pöörduvad prantslased üha enam Le Peni ja Mélenchoni poole, samal ajal kui tsentristlikud kandidaadid, nagu Édouard Philippe, kaotavad järk-järgult toetust.