Peaminister Sébastien Lecornu tahab vähendada eelarvepuudujääki ning esitab eelarve, mis näeb ette 54 miljardi euro suuruse kokkuhoiuprogrammi.

Üks olulisemaid kokkuhoiukohti oleks pensionisüsteem, kust valitsus loodab säästa umbes kuus miljardit eurot. Kaalumisel on pensionide tõstmise külmutamine või pensionäride maksusoodustuste vähendamine.

Eelarvekava on jõuline ettepanek avaliku sektori kulutuste kärpimiseks. See on poliitiline risk. Olen sellest täiesti teadlik, ütles Lecornu Prantsuse meediale. 

Oodatust kehvem majanduskasv ja laenuteenindamise kasvavad kulud takistavad valitsuse püüdlusi vähendada eelarvepuudujääki, mis oli 2025. aasta lõpus 5,1 protsenti. Lecornu soovib hoida puudujäägi käesoleva aasta lõpuks alla 5,5 protsendi.

Prantsusmaa rahanduslik olukord muutub üha kehvemaks ning kõrgemate intressimäärade tõttu peab valitsus tänavu tasuma intressikulusid 65 miljardi euro ulatuses, mis on 25 protsenti rohkem kui 2025. aastal. Lecornu prognoosis, et laenukulud võivad järgmisel aastal kasvada veel 10 miljardi euro võrra.

Prantsusmaa riigivõlakirjade tootlus on viimastel nädalatel tõusnud, majandus on seiskunud ja valitsus prognoosib tänavu vaid 0,5-protsendilist SKP kasvu. Valijad on elukalliduse tõttu üha rahulolematumad, mistõttu on sotsiaaltoetuste kärped või maksutõusud ülimalt ebapopulaarsed. Näiteks kalurid protestivad energiahindade tõusu vastu ja blokeerisid hiljuti Nice'i sadama.

Prantsusmaa parlament on juba sügavalt lõhestunud ning nii vasakpoolsed parteid kui ka Marine Le Peni juhitud erakond on kärbete vastu. Järgmisel aastal toimuvad riigis ka presidendivalimised ning küsitlused viitavad, et Le Pen võib kerkida riigi etteotsa.