Ajakirjanduses ilmunud uudis riigi plaani kohta seadustada tehisaruagentide registreerimine ja omistada neile riiklikud agendikoodid tekitab küsimuse, millises suunas liigub meie e-riik ja ühiskond. Kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ruttab parlamenti eelnõuga, mis võimaldaks inimestel delegeerida oma toiminguid avalikes ning eraõiguslikes süsteemides autonoomsetele masinatele, siis e-riigi arhitektid ja valdkonna eksperdid ütlevad, et seaduseelnõu on toores, vastuoluline ja kaasuvate turvariskide tõttu ohtlik. Kuid sellest õiguslikust ja tehnilisest segadusest koorub välja veelgi põhimõttelisem ning ohtlikum suundumus – inimese autonoomsuse ja agentsuse järkjärguline loovutamine masinatele.

Tehnoloogia kiire arengu ja tehisaru võidukäigu ajastul on kriitiliselt oluline, et inimese enda agentsus ehk tegutsemis- ja otsustamisvabadus säiliks puutumatuna. Inimene peab jääma inimeseks, kes suudab iseseisvalt informatsiooni analüüsida, kriitiliselt mõelda ning langetada oma elu, finantse ja igapäevaseid valikuid puudutavaid otsuseid.

Eilses uudises toodud näited tegevustest, mida riik soovib autonoomsetele agentidele delegeerida – näiteks pangakonto seisude analüüsimine, telefoniarvete ja mobiilipakettide ülevaatamine kulusäästu eesmärgil, tulude deklareerimine maksuametis või krediitkaardiga lennupiletite otsimine ja ostmine – ei ole pelgalt mehaanilised kohustused. Need on elementaarsed igapäevased toimingud, mis hoiavad teravana inimese kognitiivseid võimeid, finantskirjaoskust ja vastutustunnet oma elujärje eest. Kui me võtame inimeselt ära tema agentsuse ja delegeerime enda elu juhtimise algoritmidele, mis jääb üldse inimese ülesandeks selles elus? Vabatahtlik taandumine mugavasse kõrvaltvaataja rolli, kus masin otsustab ja tegutseb meie eest, viib paratamatult kriitilise mõtlemise hääbumiseni ning vaimse sõltuvuseni tehnoloogiatest.

Lisaks ettenägematutele sotsiaalsetele ning inimlikkust murendavatele tagajärgedele jääb eelnõus täiesti selgusetuks ja tõendamatuks agentide tegelik kasu majandusele ja tavainimestele. Konkurentsiamet on öelnud, et agendikoodide loomise ja e-residentidele pakkumise majanduslikke riske ning kasulikkust pole hinnatud. Samamoodi puuduvad andmekaitsealased mõjuanalüüsid- ja hinnangud. E-riigi arhitektid viitavad, et keskne register ilma tugeva autentimiseta ei lahenda ühtegi tegelikku probleemi.

Olukorras, kus riik seisab silmitsi suure riigieelarve puudujäägiga ning peaks otsima agaralt võimalusi tulusid suurendada ja valitsemiskulusid kärpida, on täiesti arusaamatu, miks raisatakse riigihalduslikku aega, bürokraatlikku ressurssi ja IT-arenduste kulusid "igaks juhuks" tehtavale eksperimendile. Ka minister ise möönab, et tehnilist lahendust veel ei tea ning kui projekt osutub liiga keeruliseks, võib selle lihtsalt katki jätta. Sellistes tingimustes on taoline avaliku raha ja ametnike tööaja kulutamine praegusel kriisiajal on kahetsusväärselt vastutustundetu.

Hea riigivalitsemine eeldab fookuse hoidmist olulisel. Praeguses majandusolukorras peab riik suunama oma haldusressursid tulumudelite leidmisele, bürokraatia vähendamisele ning päriselt toimivate avalike teenuste tagamisele. Tehisaruagentide rutakas seadustamine füüsilise inimese asendajana on ebavajalik halduskoormus, mis ei teeni kodaniku huve. Inimene peab jääma oma elu otsustajaks – sest ainult nii säilib ühiskond, mis on suuteline mõtlema, vastutama ja iseseisvalt tegutsema.