Tehisaruagent ei ole sama, mis vestlus ChatGPT või mõne muu AI-juturobotiga. Kui vestluses annab tehisaru küsimustele vastuseid, siis agent saab ülesande ja leiab ise mooduse, kuidas see täita. Tehisaruagenti võib võrrelda kodus tegutseva robottolmuimejaga, mis saab korralduse toast tolm kokku korjata, kuid me ei tea, kuidas täpselt ta seda teeb. Tehisaruagente kasutavad inimesed üha rohkem elu lihtsustamiseks.

"Näiteks deklareerivad makse, lasevad teha analüüse pangakonto seisudest ja analüüsivad ka oma mobiilipakette. Lasevad agendil vaadata näiteks telefoniarvet, et kust saaks kokku hoida," rääkis majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras. Maailmast on ka teada, et agentidel lastakse kammida veebilehti soodsaimate lennupiletite leidmiseks ning sama agent ostab need ka kohe ära ning valib parima koha lennukisse. Seejuures on inimene andnud tehisarule oma krediitkaardiandmed, mis on tohutu turvarisk.

Üks Eesti e-resident on avameelselt jaganud, kuidas ta Anthropicu tehisaruplatvormi Claude'i kasutades toimetab maksuametis ja pangakontodel kordagi neid lehekülgi külastamata. Sisestab vahepeal ainult Smart ID-s vajalikke koode. Vahtrase hinnangul näitavad need juhtumid vajadust riiklikult tehisaruagente reguleerida.

IT-valdkonnast tuli idee luua AI-agentidele oma tunnused, mida hakati tinglikult nimetama isikukoodideks. Vahtras rõhutab, et agentidele ei anta tegelikult oma identiteeti.

"Me tekitame inimesele võimaluse registreerida endale üks lisakood, mida me nimetame agendikoodiks, selleks kui ta kasutab era- või ka avalikes infosüsteemides agendi abi, et siis tal oleks võimalik eristada ennast ja enda nimel tegutsevat masinat."

Koodid läheksid ühtsesse andmekogusse, kust saaks kontrollida, kelle nimel milline agent tegutseb. Kui algul oli plaanis luua võimalus registreerida agente nii inimestel kui ka ettevõtetel ja ühel inimesel mitu agenti, siis nüüd on sellest loobutud. Esialgu saavad agente registreerida ainult eraisikud ja igaüks ühe. Ministri selgitusel vaadatakse, kuidas see tööle hakkab ja siis liigutakse edasi.

Cybernetica: sellise eelnõu vastuvõtmine on ohtlik

Kuigi agendikoodide idee tuli IT-valdkonnast, on nende seas ka suur hulk kriitikuid, kes ei mõista miks sellist asja vaja on. Eesti e-riigi arhitekt, infotehnoloogiaettevõte Cybernetica saatis eelnõule 11 lehekülge tagasisidet, mille kokkuvõte on, et eelnõu tekst on puudulik, vastuoluline ning selle ettevalmistamisel ei ole tehtud piisavalt tööd. Eelnõu vastuvõtmine praegusel kujul ei täida eesmärke ning on ettevõtte hinnangul ohtlik. Soovitus ministeeriumitele on seda eelnõu sellisel kujul mitte kooskõlastada.

Ükski ministeerium tähtajaks eelnõu ei kooskõlastanudki, ainsana tegi seda riigikantselei.

Cybernetica arendusjuht Arne Ansper toob ERR-iga vesteldes ühe olulise aspektina esile turvariski, mis kaasneb siis, kui agent ei saa samasugust turvalist isikutuvastust nagu on inimesel ID-kaart ja selle PIN-koodid.

"Seda küsimust ei ole praegu käsitletud, räägitud on agentide registreerimisest, aga registreerimine üksi ei anna meile midagi, kui meil ei ole sellist tugevat autentimisvahendit või ka allkirjastamisvahendit sellele agendile anda. See turvatase peab olema samaväärne tegelikult sellega, mis on praegu ID-kaardil või Mobiil-ID-l või Smart-ID-l. Kui ta oleks madalam ja keegi annaks kõik oma volitused sellele vahendile, siis me tõmbame selle üldise turvataseme maha," rääkis Ansper.

Ta rõhutas, et Eesti e-riigi ülesehitamise põhimõtted ja digiidentiteedi põhimõtted on meid väga hästi teeninud, võimaldanud efektiivset valitsemist ja neid ei tohi tuksi keerata.

Ansper on kriitiline ka selle suhtes, et seadusemuudatus on saanud valmis enne, kui on olemas tehnoloogiline lahendus, kuidas täpselt tehisaruagente registreerima hakatakse. Tema hinnangul ei saa õigusloome toimuda isoleeritult tehnoloogiast.

Ministri sõnul käib töö paralleelselt.

"Kõige esimene töögrupp, mis kokku pandi, oli õigustöörühm, aga paralleelselt hakkasid ka kommunikatsiooni ja tehnilise lahenduse töögrupid tegutsema. Me veel ei tea täpselt seda tehnilist lahendust ja tahame kaasata rohkem osapooli. Aga selleks, et me saaksime aasta lõpus, nii nagu meil oli väga pingeline tähtaeg antud selle projektiga tegelemiseks, et selleks hetkeks oleks mingigi alus ja võimalus selleks, et seadus oleks muudetud, siis seetõttu oli see prioriteetne," kõneles Vahtras.

Kriitikat on palju ja eri valdkondade esindajatelt. Õiguseksperdid leiavad, et seadusemuudatuste koostamisel ei ole arvestanud hea õigusloome tavaga. IT-eksperdid näevad, et eelnõu sõnastamisel pole valdkonnaeksperte kaasatud, sest terminitega eksitakse, samuti ei arvestata tehisaru kasutust puudutavate tehniliste eripäradega. Konkurentsiamet ei saa eelnõu toetada, sest pole hinnatud koodide loomise ja e-residentidele pakkumise majanduslikke riske. Andmekaitse inspektsioonile ei meeldi, et puudub andmekaitseliste riskide mõjuanalüüs.

Vastutus on ebaselge

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit (ITL) palub oma tagasisides samuti mitte eelnõuga sellisel kujul edasi minna. Samas ERR-iga kõneldes ütles ITL-i president Ats Albre, et riigi suund on väga õige, kuid oluline on, et liidu tagasisidet ka kuulda võetakse. Üks oluline küsimus, mis tuleb tema hinnangul paika saada, on vastutus.

"Kui sa näiteks ettevõtjana palud tehisaruagenti, et esita statistikaametile minu erinevad andmed, millele sul on ligipääs, siis praegu ei ole veel piisavalt selge, kes mille eest vastutab ja meie ITL-is tahaks olla veendunud, et lõpuks ikkagi inimene ise vastutab," rääkis Albre.

Ta tõi taas paralleeli robottolmuimejaga.

"Kui sul on ka koer ja koer teeb sulle mingisuguse portsu sinna põrandale ja robot selle laiali määrib igale poole, siis lõpuks sa ikkagi ise vastutad. Ei saa olla, et robot vastutab või koer vastutab."

Albre leiab, et kõike ei pea reguleerima, osa küsimusi on tehnoloogilised ega vaja seadust. Sama meelt on ka paljud teised asjatundjad. Järgmisel nädalal kohtuvad tema sõnul liidu liikmed ministriga, et tagasisidest rääkida ja nendes küsimustes ühele lainele saada.

Laialdase kriitika seast kerkib küsimus, miks on vaja selle asjaga kiirustada. Kõlanud on ettepanek, et hakkaks eelnõuga otsast peale ja teeks korralikult. Vahtras pole nõus, et praeguse eelnõuga tegelemise võiks pooleli jätta.

"Oma varasemast töökogemusest olen näinud, et hästi suured innovatsioonid jäävad just seadusemuudatuste taha. Selleks, et riik innoveeriks, et me saaksime kiirelt arendada sinna peale tehnilise lahenduse, selleks on vaja seadust muuta ja sellega me alustasime just nimelt seetõttu, et kui meil on tehniline lahendus olemas, siis see ei jääks seadusemuudatuste taha."

Eesmärk on, et seadusemuudatused jõukasid novembri alguseks riigikogusse. Vahtrase sõnul on kavas eelnõud veel ümber teha. Ta rõhutas, et tehisaruagentide registreerimine on võimalus, ühtegi kohustust sellega ei kaasne ja kui plaan ebaõnnestub, saab selle lihtsalt katki jätta.

"Kõik, mis me teeme, on see, et inimesel tekib võimalus endale registreerida see kood. Ta ei pea seda tegema, seal ei teki kohustust mitte kellelegi, ei ühelegi teenusepakkujale, ei ühelegi inimesele, lihtsalt tekib võimalus. Kui nüüd näiteks pärast seadusemuudatust meie tehniline töögrupp leiab, et seda pole võimalik teostada, ei ole võimalik anda agentidele oma autentimise ja allkirjastamise funktsiooni – näiteks, et see on liiga keeruline, liiga kallis – siis ei juhtu mitte midagi, et see seadus on muudetud. Sellest ei teki mitte kellelegi kahju. Kulud riigile on minimaalsed," rääkis minister Vahtras.