Kui 2 aastat tagasi oli hasartmänge mänginud 65 protsenti Eesti elanikest, siis tänavu 47 protsenti, selgub uuringust.

Vähenenud on nii nende arv, kes mängib internetis kui nende, kes mängivad väljaspool internetti.

Uuringu kohaselt meeldib Eesti elanikele enim mängida lotot (43 protsenti) ja osaleda loosimistel (22 protsenti).

9 protsenti on tegelenud kasiinomängudega (ka internetis), 8 protsenti erinevate kaardimängudega ja 2 protsenti kihlvedude ja spordiennustustega ning erinevate osavusmängudega (viktoriinid, arvamusmängud).

Kõige sagedamini mängitavad hasartmängud interntis on pokker, kasiinomängud ja loterii ning väljaspool internetti turniirid kasiinos.

Uuringu kohaselt on enam hasartmänge mänginud 20- kuni 39-aastased kõrgema sissetulekuga inimesed ja eelkõige eestlased.

Mehed ja naised mängivad lotot ja osalevad loosimistel võrdselt, kuid muude mängude mängijate seas on mehi rohkem.

Ka noortel on keelust hoolimata võimalik mängida

Uuringust selgus, et hasartmänge mängivad ka noored, kes ei tohiks seadusest tulenevate vanusepiirangute tõttu seda teha.

Selgus, et 9 protsenti 15-20-aastastest on mänginud keelatud mänge internetis ja väljaspool internetti 2 protsenti.  Seaduse kohaselt ei tohi alla 21-aastased kasiinomänge mängida.

Kuigi loteriid ei tohi alla 16-aastaseid mängida, selgus, et 5 protsenti 15-aastatest on seda teinud internetis ja koguni 26 protsenti väljaspool internetti.

Sõltlane panustab päevas üle 70 euro

Probleemidega mängijate hulk on kahe aastaga mõnevõrra vähenenud, kuid nende probleemid on suurenenud.

Hasartmängusõltuvuse riskirühma kuulub 5 protsenti elanikkonnast ja 10 protsenti mängijatest ehk umbes 52 000 inimest.

Riskirühma kuuluvad enam mehed (17%), töötud (16%) ja muude rahvuste esindajad (14%).

Probleemidega mängijad mängivad enam kasiinomänge ja kaardimänge.

Patoloogilistest mängijatest 34 protsenti panustab ühel mängupäeval keskmiselt üle 70 euro ning 37 protsenti püüab pärast kaotust järgmisel päeval raha tagasi võita.

90 protsenti sõltuvushäirega mängijatest on mänginud planeeritust suurema summa peale ning 59 protsenti neist on peitnud ja varjanud mängimisele viitavaid tõendeid.

Uuringu kohaselt on probleemidega mängijate mured kahe aasta tagusega võrreldes suurenenud, kuid informeeritus on pigem madal, mistõttu on vaja suurendada mängijate teadlikkust sõltuvuse alase nõustamise, ravi ja piirangute seadmise poolest.

TNS Emori uuringus osales 3519 17-17-aastast Eesti elanikku. Uuringu tellis hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskus ja seda rahastas rahandusministeerium.

Ligi: kultuuri rahastamine hasartmängudest pole mõistlik

Hasartmängudest laekus eelmisel aastal riigieelarvesse 19 miljonit eurot, millele lisandus veel viie miljoni euro eest Eesti Loto dividende.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et kui see oleks tema teha, siis kultuuri hasartmängudest ei rahastataks, sest see voog on ebastabiilne.

"Rahanduslikult on see ebamõistlik, aga me arvestame siin huvigruppidega emotsioonidega, kes arvavad, et kui neil on oma rahakott, siis on olukord parem," ütles Ligi.

"Majanduskonjunktuur mõjutab väga palju hasartmänge ja mängutulusid. Praegu oleme sidunud ERM-i ehitamise hasartmängude külge, siis see on selline risk. Hakka või soosima, et ei peaks ehitust pooleli jätma."

Tema sõnul on see tundlik teema, seetõttu ei kavatseta sellel teemal mingit algatust.

Samuti pole kavas erastada riigifirmat Eesti Loto. Seda muuhulgas põhjusel, et hoida Eesti Lotot pehmete hasartmängude juures.

[flowplayer]://media.err.ee/uudised/uudised:2012-12-11_ERR_kasiinouuring.mp4[/flowplayer]