See küsimus tuletas meelde, kuidas me keelde uusi sõnu saame. Üks võimalus on tõepoolest pärisnimedest saadud uute mõistete-nähtuste nimetused. See on vajalik siis, kui selle nähtuse või eseme kohta keeles üldse nimetust ei ole, nii et nende keeles kasutamisega tuleks olla pigem tagasihoidlik. Õigupoolest ei ole eesti keelde mugandit eurovisoon tarvis, sest võime selle kohta ka eurolaul, eurolauluvõistlus öelda. Sisu saab edasi antud.

Pärisnimedest mugandatud sõnade juures ongi oluline tähele panna seda, kas seda mugandit ülepea tarvis on. Kui ei ole, on need sõnad küll käibel, näiteks oli üks esimesi Eestisse jõudnud lapsemähkmeid Pampers ja hakati rääkima pampersitest kui ühekordsetest mähkmetest üldiselt. Sõna mähe on olemas, üldnimestunud pampersitele seetõttu kirjakeeles kohta pole ja ta jääb argisuhtluse sõnaks.

Erialasõnavaras on pärisnime üldnimestumine samuti üsna tavaline: meil on olemas sõna kips ja üks tootemark Gyproc. Millegipärast on paljude jaoks suupärasem öelda güprokinuga, mitte kipsinuga. Jäägu siit teadmine, et güprokinuga on erialasläng, nii nagu koolilapsed räägivad mataõpsist ja direst.

NB! Tegemist on Vikerraadio Keelesäutsuga. Kõiki Keelesäutse saate kuulata SIIN.