Kui OECD riikides keskmiselt nimetas raha teenimist üheks kolmest tähtsaimast motiivist tööl käia 35,1 protsenti 50–69-aastastest pensionäridest, siis Eestis oli selliseid inimesi 60,6 protsenti.

Kaks ülejäänud motiivi töölkäimiseks pärast pensioniea saabumist olid Eestis argument, et töö meeldib ja soov olla tegus (22,9 protsenti) ning kolmandana sotsiaalsete suhete hoidmine (6,9 protsenti vastanutest). OECD riikide keskmisena nimetas samu motiive vastavalt 37,3 ja 8,5 protsenti pensioniealistest.

Arenguseire Keskuse kommentaari kohaselt joonistub OECD andmetest selgelt välja ida–lääne ja põhja–lõuna erinevus. Balti riikides ning mitmes Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigis domineerib vajadus lisaraha teenida. Eestis, Leedus, Slovakkias, Kreekas ja Lätis nimetab seda peamiseks põhjuseks ligikaudu pool või enam pensioni kõrvalt töötajatest.

Põhja- ja Lääne-Euroopas on muster vastupidine: Norras, Madalmaades, Rootsis, Austrias ja Šveitsis jätkatakse töötamist sagedamini seetõttu, et töö meeldib ja soovitakse olla tegus.

Keskuse teatel on Euroopas Eesti ja Island kõrgeima hõivega 65+ aastaste seas. Islandi puhul viitavad rahvusvahelised võrdlused vanemaealiste tööturul osalemist soosivale keskkonnale – Island on sageli koos Jaapani ja Uus-Meremaaga vanemaealiste heaolu indeksites tipus. Eestis on kõrge hõive peamine põhjus aga suhteliselt madal vanaduspension – Eesti pensionärid on Euroopa riikide lõikes vaesusriski poolest tipus – ent rolli mängib ka terav tööjõupuudus teatud valdkondades (nt haridus).

Töötamist peale penisoniiga soosib ka Eesti pensionisüsteem, kus palka ja pensionit saadakse samaaegselt ehk süsteem "ei karista" pensionipõlves töötamist.

Arenguseire Keskuse lühiraportis vanemaealiste ehk niinimetatud hõbetöötajate osalusest tööturul selgus, et Eestis sõltub see suuresti nende oskustest ja kas need vastavad tööturu vajadustele.

"Eestis on hõbetöötajate hõive rahvusvahelises võrdluses juba praegu väga kõrge. Me ei peaks vaatama ainult seda, mitu vanemaealist töötab, vaid eelkõige seda, millist tööd nad teevad ja kui hästi nende oskused rakendust leiavad. Määrav on see, kuivõrd suudame hõbetöötajate teadmisi ja oskusi ajakohasena hoida ning rakendada sellistes kriitilistes valdkondades nagu näiteks haridus, inseneeria ja tervishoid," ütles keskuse ekspert Eneli Kindsiko pressiteate vahendusel.

Keskuse esitatud andmetest selgus, Eesti kuulub vanemaealiste tööturul osalemise poolest Euroopa Liidu tippu. Vanuserühmas 65+ on Eesti hõivemäär üle kahe korra kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine ning 70–74-aastaste seas on hõivemäär üle kolme korra kõrgem.