USA Rockefeller Foundationi tellitud ja 34 riigis 21. juulist 5. augustini korraldatud küsitlus näitas inimeste muret majandusarengu ja julgeolekuprobleemide suhtes: ligi 70 protsenti vastanutest ütles, et olukord maailmas on viimase aasta jooksul halvemaks muutunud.

Vaid 38 protsenti küsitletutest uskus, et nende riigi majandus paraneb järgmise viie aasta jooksul. Optimism vähenes järsult kahes maailma suurimas majanduses. Indias langes optimism 26 protsendipunkti võrra 50 protsendile ja Hiinas 16 protsendipunkti võrra 56 protsendile.

Vaatamata laialdasele pessimismile ütles 57 protsenti vastanutest, et riigid peaksid tegema koostööd üleilmsete probleemide, näiteks julgeolekuküsimuste lahendamiseks, isegi kui see tähendab mõningates riiklikes huvides järeleandmiste tegemist. Aasta tagasi oli sama näitaja 55 protsenti.

Küsitlus avaldati enne järgmisel nädalal New Yorgis algavat ÜRO nn suurt nädalat, kus Peaassamblee ees peavad oma riigikõne liikmesmaade juhid ning kuluaarides toimub sadu tipptasemel kohtumisi.

Küsitluse tulemused pärinevad perioodist, mil pärast ligi seitse kuud kestnud sõda Lähis-Idas on muutunud üleilmne energiaturg, aeglustunud majanduskasv ja hoogustunud inflatsioon. Sellele eelnes aasta segadusi, mille vallandasid USA presidendi Donald Trumpi kehtestatud ulatuslikud tollimaksud peaaegu kõigist riikidest pärit impordile.

USA ja Iisrael alustasid 28. veebruaril sõda Iraani vastu, millele järgnes Teherani otsus sulgeda Hormuzi väin, mille kaudu liikus viiendik maailma naftast. Konflikt on levinud ka teistesse riikidesse, sealhulgas Liibanoni, Jeemenisse ja Saudi Araabiasse, suurendades veelgi survet naftahindade tõusuks.

Küsitlus näitas, et vastanutel ei olnud mugav näha üleilmse liidrina ei USA-d ega Hiinat ning 61 protsenti toetas riikide koostööd ilma maailma kahe suurima majanduse osaluseta.

Kõige rohkem oldi valmis nägema maailma asjades juhtrolli võtmas Kanadat – seda toetas 60 protsenti vastanutest. Järgnesid Jaapan 58 ja Austraalia 55 protsendiga. Euroopa Liit ja Suurbritannia olid vastavalt 55 ja 54 protsendiga neile üsna lähedal, ÜRO-d toetas 52 protsenti.

USA juhtrolliga oli rahul vaid 39 protsenti vastanutest ja Hiina juhtrolliga 37 protsenti. Venemaasse suhtuti veelgi negatiivsemalt: vaid 26 protsenti oli valmis nägema Venemaad maailma asjades juhtrollis.

Rockefeller Foundationi asepresident Eric Pelofsky ütles, et küsitluse tulemused näitavad, et Kanada peaministri Mark Carney propageeritud keskmise suurusega riikide lähenemisel on maailmas tegelik toetus. Carney on nimetanud ka Lähis-Ida sõda rahvusvahelise korra läbikukkumiseks.

"See peegeldab USA üleilmse juhtrolli sügavat nõrgenemist," ütles ta. "Inimesed arutavad üleilmsete probleemide lahendusi ega küsi enam, mida ameeriklased arvavad. See on valus hoop."

Küsitlusest selgus, et inimeste arvamused erinesid järsult areneva ja arenenud majandusega riikides. Hiina juhtrolli suhtes tundis end mugavalt 53 protsenti arenguriikide elanikest, jõukamates riikides aga 23 protsenti. Venemaa puhul oli erinevus 27 protsendipunkti ja USA puhul 17 protsendipunkti. Seda küsimust 2025. aasta küsitluses ei esitatud.

Rahvusvaheliste institutsioonide tulemused paranesid viimase aasta jooksul. Usaldus Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vastu kasvas 61 protsendilt 69 protsendile, ÜRO näitaja tõusis 58 protsendilt 62 protsendile.

Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC), mis kõik said eelmise aasta küsitluses läbikukkumist näitava hinnangu, olid nüüd oluliselt parandanud oma mainet.

Usaldus Maailmapanga vastu kasvas 46 protsendilt 55 protsendile, Rahvusvahelise Valuutafondi vastu 43 protsendilt 51 protsendile ning ICC sai tulemuseks 54 protsenti, võrreldes mulluse 48 protsendiga. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tulemus oli 57 protsenti, võrreldes mulluse 50 protsendiga.

Kui jätta kõrvale vastajate hinnang oma riigile, pidas 42 protsenti Venemaad suureks ohuks, võrreldes 34 protsendiga USA ja 30 protsendiga Hiina suhtes. Venemaa nimetati kõige sagedamini muret tekitavaks riigiks 14 riigis ning kõige kõrgemad näitajad registreeriti Euroopas.

USA-d peeti suurimaks ohuks 15 riigis. Kõige kõrgemad näitajad registreeriti Indoneesias (73 protsenti), Brasiilias (59 protsenti), Mehhikos (58 protsenti) ja Türgis (57 protsenti).