Praegu ostab prügikütust näiteks Läti, värviline klaas aga läheb Ukrainasse, kus see liivasarnaseks aineks jahvatatakse. Vanad raalid, printimismasinad ja mikrolaineahjud peaks Eestis jõudma seadmesse, mida prügikäitluse asjatundjad kutsuvad hellitavalt kohvimasinaks. Erilises kambris löövad massiivsed terad elektrooniga tükkideks, nõnda saab sorteerimisseade hõlpsalt korjata välja metalli, plastiku ja muud elemendid, vahendas "Aeg luubis".

MTÜ Eesti pakendiringlus juhatuse esimees Aivo Kangus ütles, et kõige mõistlikum on välja sorteerida need materjalid, mida saab uuesti toorainena kasutada, ja alles ebakvaliteetsest jäätmest toota nii soojus kui elektrienergiat. "Lihtsalt kogu täiega kõik ahju ajada, ei ole kõige mõistlikum," ütles Kangus.

Prügiäri kogub Eestis tuure, aga metsaalused on veel ikka koledad. Näib kummaline, et riigis, kus prügitöötlus on juba täiesti Euroopa keskmisel tasemel, pole euroopalik suhtumine jõudnud igasse maakohta. Samas sunnitakse korralikke maainimesi sõlmima kalleid prügiveolepinguid ja raha küsitakse isegi siis, kui prügi ei ole, tühisõidu eest. Tegelikult on just kohalikud valitsejad sageli saamatud riigi uut prügipoliitikat ellu viima.

Jäätmekäitluse eest maksab jäätmete tekitaja

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek arvas, et olmejäätmete osas oleks tarvis omavalitsuste koordineerimist, mida mujal Euroopas tehakse palju suuremate piirkondade omavalitsuste koostöös.

"Ainult see on osutunud tulemuslikuks. Teisalt, üks suur probleemide allikas on võib-olla see, et jäätmekäitlussektor on Eestis väga tugevalt kontsentreerunud. Meil on Eestis väga tugevad kaks suuremat firmat, kes on tõesti väga võimekad, aga arvan, et võib-olla on tegemist juba liigse kontsentreerumisega," leidis Eek.

Kaasaegse põhimõtte järgi maksab jäätmekäitluse eest see, kes selle tekitab. Näiteks teleri puhul tootja, kes omakorda lisab selle teleri hinnale. Prügikäitluses liigub üha rohkem raha, olmejäätmete vallas umbes pool miljardit krooni.

MTÜ Eesti pakendiringluse juhatuse esimees Aivo Kangus ütles, et jäätmekäitlussektori keskmine kasumlikkus on tavapäraste ettevõtete piirimail ja mingeid ülikasumeid sellest ei saada. "See on ikkagi suuremahuline töö ja eelkõige jäätmekäitlusvaldkonnas seisneb äri efektiivsus suurtes mahtudes," lausus Kangus ja lisas, et läbi käiv voog peab kasumi saamiseks olema suur.

Tallinna prügila on ainuke, mis pealinna külje all tegutseda võib, ent sinna tuuakse ka näiteks Hiiumaa ja Rakvere prügi. Prügila oli mõeldud kestma 40 aastat, kuid juba praegu on selge, et elu edeneb kiiremini.

"Tallinna prügila jäätmevood on kukkunud 2007. aastast, kus me ladestasime üle 200 tuhande tonni jäätmeid, kuskil 160 tuhandele tonnile," ütles Tallinna prügila juhatuse liige Allan Pohlak.

Tema sõnul hakkab prügimägi kui selline muutuma pigem jäätmekäitluskeskuseks.

Prügilate arv kahaneb veelgi

Kuigi asotsiaalid enam Tallinna prügimäele ei pääse, on selle nuhtluseks linnud, ka käivad seal jätkuvalt rebased ja muud loomad. Prügilas on tekkinud oma ökosüsteem, mis viitab sellele, et siin on palju looduslikku kraami - toidujäätmeid ning tähtaja ületanud kaupa poodidest. See segatakse hakkepuiduga, kääritatakse seda erilistes aunades ja sõelutakse. Valmistoodangut saab kasutada nagu sõnnikut.

Komposti kasutamine läheb veel visalt, sest Eesti põllumeestel puudub vastav tehnika, kuid kõik areneb. Eestisse on jäänud vaid viis prügilat: Tallinna prügila kõrval veel Väätsa, Uikala, Torma ja Paikuse. Veel mõni aasta ja prügilate arv kahaneb veelgi, sedamööda, kuidas tõuseb inimeste keskkonnateadlikus ning kasvab raha hulk, mida ollakse nõus välja käima materjalide taaskasutamiseks.

Euroopa rahakott tõmmatakse koomale: meil läheb juba liiga hästi ja aastate jooksul prügimajanduse nüüdisajastamiseks kulunud kahest miljardist kroonist eurorahast peaks piisama.

Prügistatistikas on tähtis näitaja, kui palju prügi ladestatakse ehk kui palju on prügi, millega ei ole enam teha muud, kui prügimäele saata. Aastal 1999 ladestati 412 kilo prügi inimese kohta aastas, aastal 2009 vaid 209 kilo, peaaegu poole vähem.

Eestis tekib igal aastal ühe inimese kohta 440 kilogrammi prügi, sellest 36 protsenti moodustavad biolagunevad jäätmed, 19 protsenti tekib paber ja papppakenditest, 19 protsenti on plast- ja klaaspakendeid, 3 protsenti elektroonikaga seotud jäätmeid ja veel 23 protsenti muid jäätmeid. Praegu suudetakse 140 kilo inimese kohta aastas prügist taaskasutada.