Uikala prügila suurim põleng jääb eelmise aasta maikuusse, kui üheksa päeva jooksul toimunud kustutustöödel osales üle 200 päästja. Neist neli sai päästetöödel kannatada.

Tänavu on Uikala põlenud juba 11 korral. Ülejäänud Eesti prügilates on selle ajaga toimunud vaid üks tulekahju.

Päästeameti sõnul ei ole Uikala prügilat opereeriv ettevõte Ekovir teinud kõik selleks, et prügilas tulekahjusid äa hoida ja sellega vajaduse korral ise võidelda, vaid on loodetud päästjatele. Päästeameti Ida päästekeskuse juhi Janar Kärneri sõnul ei peaks inimpäästevõimekusega päästjad tegelema tunde ja päevi ühe prügila kustutamisega ning prügila omaniku tegemata jätmiste klaarimisega.

"Kui ettevõte teab, et tema tegevus põhjustab tulekahjusid, siis peab ta rakendama kõiki meetmeid, et seda ei juhtuks või kui juhtub, siis ka ise reageerima. Me näeme, et ettevõte ei pinguta piisavalt ja on nende aastate jooksul meie suhtes üpris vastutustundetult käitunud," ütles päästekeskuse juht.

Maksuvõlg on üle 2 miljoni euro

Ekoviri maksuvõlg on ületanud 2,3 miljoni euro piiri. Ainuüksi jäätmete eest on saastemaksu tasumata üle 800 000 euro, maksmata käibemaksu on ettevõttel kogunenud ligemale 600 000 eurot. Sotsiaalmaksuvõlga on ettevõttel 385 000 eurot ja kinnipeetud tulumaksu võlg on 198 000 eurot. Kuuekohaline on ka võlaintress, mida on kogunenud 275 000 eurot. Aastaga on maksuvõlg suurenenud rohkem kui miljoni euro võrra.

Päästeameti Ida päästekeskuse juhi Janar Kärneri sõnul võib Ekoviri tuleohutusnõuete täitmata jätmine tulenedagi sellest, et firmal on rahalised raskused. "Kui ettevõttel ei ole võimalusi ohutusnõudeid ja keskkonnanõudeid täita, siis on mõtlemiskoht, kas peaks selles valdkonnas üldse tegutsema," ütles Kärner.

Jäätmete veo ja kogumisega tegelevast Ekovirist, kus on äriregistri andmetel 94 töötajat, teatati, et sel kolmapäeval sõlmiti maksu- ja tolliametiga maksude ajatamises kokkulepe. Ametist seda maksusaladusele viidates ei kinnitatud. Samas seisid pühapäeval maksu- ja tolliameti kodulehel maksegraafikus ikka veel nullid, mida seal pärast lepingu sõlmimist ei peaks enam olema.

Näiteks Ekoviriga samade osanikega ja kasusaajatega (Natalia Ossipenko ja Igor Gorjatšjov) kommunaalettevõttel N&V on kogu 222 000 euro suurune maksuvõlg ajatatud lõppmaksekuupäevaga selle aasta 20. detsember.

Ettevõte rajab uut ladestusala

Päästeameti Ida päästekeskuse juht Janar Kärner tõdes, et praegused seadused ei võimalda päästeametil prügila haldamises tuleohutusreeglite rikkumise eest sanktsioone rakendada, kuid seda saadakse teha koostöös keskkonnaametiga.

Keskkonnaamet on Ekovirile tagasiside saamiseks edastanud ettekirjutuse eelnõu, kus muu hulgas juhitakse tähelepanu vajadusele, et prügilas oleks tuleohutus vastavuses Päästeameti poolt ettevõttele esitatud nõuetega.

Keskkonnaameti Ida- ja Lääne-Virumaa büroo juhataja Käthlyn Lizdenis ütles, et amet on mures, kas ettevõte saab sügiseks nõuetekohaselt valmis uue ladestusala, kuna vana ala on hakanud end ammendama. Ekoviri teatel soovivad nad uue ladestusala suve lõpuks valmis saada.

Positiivsena nimetab keskkonnaamet, et kui pärast suurpõlengut keelati prügilas ajutiselt prügi vastuvõtt, siis pärast seda on Ekovir neile tehtud ettekirjutused täitnud. "Nad on meile kinnitanud, et soovivad aastatega kogunenud vanadest muredest vabaneda ja toimetada seadusekuulekalt ning et omanik on lubanud leida vahendid, et viia prügila keskkonnanõuetega vastavusse," ütles Käthlyn Lizdenis.

Keskkonnameti sõnul on Uikala Kiviõli keematööstuse kõrval Virumaa teiseks suuremaks mureettevõtteks, mille kontrollimine ja nõustamine võtab teiste ettevõtetega võrreldes proportsionaalselt väga palju ametnike tööaega.

"See ressursikulu ühe ettevõtte kohta on ikka ebaproportsionaalselt suur. Eelmisel aastal kulutas inspektor sadu tunde Uikala prügila kontrollimiseks ja järeltööks. Tavapäraselt ettevõtete kontrollid sellist ressurssi ei nõua," nentis Lizdenis.

Ettevõte loodab probleemidele leida lahenduse

Ida-Virumaal on Ekovir sõlminud jäätmeveo lepingu Alutaguse valla ning Sillamäe, Narva ja Kohtla-Järve linnaga. Ettevõtte kodulehe andmetel on neil samasugune leping veel ka Anija ja Jõgeva vallaga. Kõige värskem leping on sõlmitud eelmisel kevadel Alutaguse vallaga ja see kehtib 2028. aasta kevadeni. Teiste valdadega sõlmitud lepingud lõpevad järgmisel või ülejärgmisel aastal.

Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linna ning Lüganuse, Jõhvi ja Toila valda teenindav Ragn-Sells on konkurendi suhtes kriitiline ja ütleb, et nad on kaalunud Uikala prügilaga lepingu lõpetamist. "Teenuse kasutamise lõpetamist oleme tõepoolest kaalunud, arvestades asjaolu, et tänapäeval saab Eestis tegutseda prügila, mis ei täida kõiki keskkonnanõudeid ning millel on pidevad maksuvõlad. Ometi ei ole see takistanud seda ettevõtet osalemast riigihangetel, kus ta konkureerib nende jäätmekäitlejatega, kes täidavad rangelt kõiki kvaliteedi- ja keskkonnanõudeid ning kelle kulubaas on seetõttu märgatavalt suurem," teatas ettevõtte turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Katrin Kulderknup.

Ragn-Sellsi kinnitusel kasutatakse Uikala prügila teenuseid vähesel määral. "Viime sinna korraldatud jäätmeveo piirkondadest kogutud segaolme-, bio- ja suurjäätmeid. Tulenevalt prügila asukohast on mõnede jäätmeliikide transportimine teistesse käitluskohtadesse majanduslikult ebamõistlik või tooks kaasa liiga suure keskkonnamõju," lisas Kulderknup.

ERR-ile saadetud kirjalikus vastuses ütles Ekovir kokkuvõtteks, et neil on eesmärk teha kõik nendest olenev tekkinud probleemide lahendamiseks.