Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Virumaa sai moodsa jäätmesorteerimiskeskuse
Virumaal on tööle hakanud tänapäevane jäätmesorteerimiskeskus tänu millele ladestatakse tulevikus Uikala prügilasse senisest oluliselt vähem prügi.
Virumaal tekkiv jäätmekogus on hirmuäratav. Uikala prügila esimene etapp ammendus viie aastaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".
30 miljonit krooni, millele lisandub veel kuus miljonit krooni purustite hankimiseks, on sorteerimiskeskusesse paigaldatud liinide rahaline väärtus.
"Meie eesmärk on peale selle, et hakata sorteerima segapakendit, alustada ka jäätmekütuse tootmist. See tähendab, et pakend, mida me ei ladesta, läheb sorteerimisele ja saadetakse jäätmekütuseks," rääkis prügila juhataja Ervin Metsatalu.
See tähendab, et Eestis hakatakse varasemast rohkem põletama plastikut. Plastikut saab korralikult põletada vaid tööstuslikes kolletes, sest koduses ahjus polüetüleen aurustub ning kondenseerub tahmalõõridesse. Lõppkokkuvõttes need ummistuvad.
Jäätmekütuse tootmine muudab prügi aga kaubaks.
"Sellisel juhul on inimesel muidugi õigus küsida, miks prügiveo hind tõuseb, kui prügi on muutunud kaubaks. Prügi hind tänavu meil ei tõuse, aga teades investeeringute suurust, mis me oleme teinud oma vahenditest ning millest poole moodustab laen, mille me peame tagasi teenima, siis saate aru, et tasuta lõunaid ei ole," selgitas Metsatalu.
Praegu sorteeritakse Uikalas umbes saja tuhande inimese prügi. Kesksuvel lisandub sellele tõenäoliselt ka enam kui 60 tuhande läänevirulase prügi.
30 miljonit krooni, millele lisandub veel kuus miljonit krooni purustite hankimiseks, on sorteerimiskeskusesse paigaldatud liinide rahaline väärtus.
"Meie eesmärk on peale selle, et hakata sorteerima segapakendit, alustada ka jäätmekütuse tootmist. See tähendab, et pakend, mida me ei ladesta, läheb sorteerimisele ja saadetakse jäätmekütuseks," rääkis prügila juhataja Ervin Metsatalu.
See tähendab, et Eestis hakatakse varasemast rohkem põletama plastikut. Plastikut saab korralikult põletada vaid tööstuslikes kolletes, sest koduses ahjus polüetüleen aurustub ning kondenseerub tahmalõõridesse. Lõppkokkuvõttes need ummistuvad.
Jäätmekütuse tootmine muudab prügi aga kaubaks.
"Sellisel juhul on inimesel muidugi õigus küsida, miks prügiveo hind tõuseb, kui prügi on muutunud kaubaks. Prügi hind tänavu meil ei tõuse, aga teades investeeringute suurust, mis me oleme teinud oma vahenditest ning millest poole moodustab laen, mille me peame tagasi teenima, siis saate aru, et tasuta lõunaid ei ole," selgitas Metsatalu.
Praegu sorteeritakse Uikalas umbes saja tuhande inimese prügi. Kesksuvel lisandub sellele tõenäoliselt ka enam kui 60 tuhande läänevirulase prügi.
Toimetaja: Priit Luts
