Mälestusüritus, kus loetakse ette represseeritute nimed, toimus juba kümnendat aastat. Nn suure terrori ehk aastatel 1937-1938 tapeti ainuüksi Moskvas üle 30 000 inimese. Rohkem kui 20 aastat hoiab nende mälestust selts Memorial, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Järgmisel aastal avatakse Moskvas represseritutele monument. Memoriali peab Venemaa justiitsministeerium aga välisagendiks.

"Ma arvan, et see on meie justiitsministeeriumi viga, mida kohus parandab. Mina vähemalt seda väga loodan," kommenteeris presidendi inimõiguste nõukogu esimees Mihhail Fedotov.

Memorial võis häirida Vene võime tänaste poliitvangide nimekirja avalikustamisega. Ametlikud õiguskaitsjad suhtuvad sellese nimekirja erinevalt.

"Peab täpsustama kriteeriumid, kes on poliitvangid. Aga selles nimekirjas, mille Memorial avalikustas, on need, kes sattusid kohtu alla ekstremismi ja terrorismi eest," ütles Venemaa inimõiguste volinik Tatjana Moskalkova.

"Kui tunnistada poliitvangiks seda, kes on süüdi mõistetud oma poliitiliste veendumuste eest, siis on küll. Näiteks Ildar Dadin, kes on süüdi mõistetud selle eest, et ta kaks korda käis mittesaktsioneeritud pikettidel. Meie nõukogu arvab, et see kriminaalkodeksi artikkel tuleb kaotada," vastas Fedotov küsimusele, kas Venemaal on ka täna poliitvangid.

Memorialis nähakse praegust olukorda pessimistlikult.

"Poliitilised repressioonid ei ole möödas. Inimesi kiusatakse poliitilistel põhjustel ka täna, kuid muidugi ei ole mingeid mahalaskmisi. Aga see jätkub. Ja meie missioon ei ole absoluutselt ammendatud," ütles Memoriali rahvusvahelise seltsi juhatuse esimees Arseni Roginski.

Välisagendi staatusega Memorial nõus ei ole ja kavatseb justiitsministeeriumi otsuse kohtus vaidlustada.