Äsja algas ametlikult kevad. Ka niinimetatud termiline kevad, mil ööpäevane keskmine temperatuur on üle nulli, on juba mitu korda endast märku andnud.

Nii et palju õnne. Üks pikk ja pime, kuid viimasel ajal üha vähelumisem talv on taas selja taga. Hingakem selle auks üks korralik sõõm tervislikku kevadõhku…

„Hingan ma sul jah!“ mõtleb nüüd see, kes natukenegi teadusuudistega kursis on.

Praegu on just see aeg, mil linnaõhus on kõige rohkem tolmu. Tolmu, mis koosneb isegi tavalise juuksekarvaga võrreldes mikroskoopiliselt väikestest osakestest. Need osakesed tungivad kopsudesse ja vereringesse ning nagu arvata võib, head need seal ei tee. Kui bituumen oleks mõeldud sissehingamiseks või -söömiseks, müüdaks seda pulbrina toidupoes.

Tänavatolmust 50 protsenti irdub teekattest. Irdub peamiselt seetõttu, et Eestis valitseb endiselt müütiline usk sellesse, et me elame sellises arktilises kliimavöötmes, et meie teedel tuleb kindlasti naastrehvidega sõita.

Eestis on kindlasti eraldatud talusid või väiksema liiklusega paiku, kus talvised teeolud on karmid ja naastrehvide kasutamine on mõttekas. Suurema osa Tallinna liiklusest moodustavad aga autod, mille omanikud on pärit pealinna ümbritsevast valdade rõngast ehk mõnekümnekilomeetrise raadiusega ringi seest.

Naastrehvide kasutamise kasutegur on sellisel puhul sügavalt imaginaarne.

Jah, kindlasti. Me kõik käime aeg-ajalt ikka Tallinnast – ja isegi sellest mõnekümnekilomeetrisest ringist – väljas ka. Aga tõeliste off-road-sõitjate hulk Eestis on võrreldes naastrehvide kasutajatega imepisike ning oma kogemusest võin kinnitada, et korralike lamellidega saab Eestis hakkama peaaegu kõikjal. Vahel harva tuleb lihtsalt natuke hoogu maha võtta, mis nii mõnelegi muidugi karjuv ülekohus tundub.

Aga samas võib tunduvalt karjuvamaks ülekohtuks pidada fakti, et ainuüksi pealinna Tallinna tänavatel tehakse pea miljon sõitu ööpäevas ja iga korraga kraabitakse asfaldist lahti sedasama bituumenit, mida kõik ühiselt sisse hingama peavad.

Ma olen kuulnud kõiki neid argumente – et Eestis on ikka talvel lund ja jääd ka ja lamell ikka jää peal sama hästi ei pea ja mina oskan sõita, aga teised ju ei oska ja et lamelle saavad lubada endale prantslased või sakslased, aga meil siin Põhjamaades…

Oot, oot. Oslos sõidab juba paarkümmend aastat üle poole autojuhtidest lamellidega. Naastrehvid pole keelatud, aga nende eest peab eraldi naastumaksu maksma. Pole teada, et sealmail kuidagi Euroopa keskmisest rohkem liiklusõnnetusi toimuks.

Nii et kokkuvõtteks – linnalähiliikluses võidavad naastrehvidest peamiselt neljaliitriste mootoritega ülemõõduliste maasturite omanikud, kes saavad kahe valgusfoori vahel korraks jälle pedaali põhja suruda ja oma hobujõududel möirata lasta.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.