Artikkel on algselt ilmunud portaalis Edasi.

On teistel „tagumikus rippuvaid“ juhte, on „vahelesüstijaid“, on punase tulega ületajaid, on invakohale parkijaid, kõigile vilistavaid sariülbikuid ja oma suure auto võimu nautivaid väikse aruga inimesi.

On inimesi, kelle jaoks liiklus ongi ainus koht, kus nad saavad võimu näidata. Mõnda inimest distsiplineerib vaid hirm vahele jääda, teistel on viisakus loomuses ka siis, kui teda keegi rooli taga ära ei tunne. Saladuskatte all võib öelda, et alati on nägijaid, anonüümsus liikluses lõputult ei säili.

Huvitavalt kombel on Eesti liikluses näha sarnane polariseerumine nagu teistes tänastes diskussioonides. Justnagu olekski kaks Eestit – liiklusmölakad ja liiklusviisakad.

Õnneks on üha rohkem viisakaid, alati teisi vahele ja jalakäijaid üle tee laskvaid juhte, enesekindlaid ja teistega arvestavaid, meeldivaid inimesi. Käitumine ei sõltu auto margist, võimsusest, hinnast ega vanusest, vaid ikka ja ainult inimese juhirollist roolis.

Kuidas liikluskäitumine kommunikatsiooni puutub

Liikluskäitumine ongi kommunikatsioon, oma igapäevasuses ehe, aus ja otsekohene, sest autojuhtimine paljastab iseloomu. Turunduskeeles – annab edasi brändi väärtusi.

Ma ei ole veel kohanud organisatsiooni ega inimest, kes kuulutaks oma väärtustena hoolimatust või mölaklust, kuid liiklus oleks justkui mingi eraldi maailm, kus tavapärased ühiselu reeglid ei kehti. Aga kehtivad.

„Ma olen nii kogenud juht, et ei pea suunatuld näitama. Algajad juhid muidugi peavad.“

„Ta on tohutult spontaanne ja energiline, kogu aeg on mitu rauda tules. Kui on vaja, siis kihutab sajaga läbi linna ja punaste tulede alt läbi.“

„See on nii kõrge auto, et ma näen politseid päris pikalt ette.“

„Mis kasu mu viisakusest on, kui igaüks sõidab mu pikivahesse sisse. Muidugi sõidan teisel sabas kinni.“

Need ei ole minu välja mõeldud kommentaarid, vaid reaalsete inimeste vastused mu küsimustele. Iseloom sünnib käitumuslikest harjumustest. Jah, ka mina olen saanud trahvi nii kiiruse ületamise kui ka parkimistasu unustamise pärast. Kõigil juhtub. Tuim mölaklus ei kuulu siiski eksimise, vaid väikluse kategooriasse.

Kusjuures – kui liikluses sigatseb veel logoga varustatud auto, hüsteeriliseks sõelujaks osutub telesaates elegantseid mõttekäike tutvustav poliitik või lugupeetud tööstusjuht pargib auto teistele jalgu, siis on hiljem vähe abi suhtekorraldusosakonna maineehitusponnistustest. Ja vastupidi – igapäevane viisakas liikluskäitumine loob usaldust rohkem kui õline enesekiitus.

Inimest iseloomustab ennekõike käitumine. Lihtne reegel, mis kipub ununema. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.