Strateegiadokument näeb ette, et 2018. ja 2019. aastal suureneb valitsussektori võlg ning seejärel hakkab vähenema, moodustades prognoosiperioodi lõpuks ehk 2021. aastaks 9,4 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).

"Keskvalitsuse negatiivset rahavoogu rahastatakse reservide arvelt ning uute laenude võtmiseks tekib riigikassal otsene rahavoogudest lähtuv vajadus 2018. aastal," seisab eelarvestrateegias.

Valitsussektori reserve käsitlevas peatükis on öeldud, et kuni tuleva aasta lõpuni on ette näha reservide järk-järgulist vähenemist, sest riigieelarve nominaalset puudujääki ja finantseerimistehinguid on kavas rahastada reservide arvelt.

"Prognoosi kohaselt vähenevad järgnevatel aastatel reservid ning kasvab võlakoormus, seetõttu suureneb netovõlg 2019. aasta lõpuks 3,2 protsendini SKPst".

Samuti sedastab dokument, et eelarve puudujääki laskmise arvel suurendatakse investeeringuid kolme aasta jooksul kokku 315 miljoni euro ulatuses.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu vastas ERRi küsimusele, kas kavas on võlakirjaemissioon või laenu võtmine, et põhimõttelist valitsuse otsust selle kohta veel ei ole ning see sõltub riigi rahavoogude prognoosist.

"[Rahandusminister] Sven Sester on selle kohta rääkinud põhiliselt seda, et ükski instrument ei ole saatanast," viitas Heinapuu.

Tema sõnul on eelarvestrateegias kirjas olev vaid indikatsioon, et selline asi võib kunagi lauale tulla. "Strateegia viitab, et järgmisel aastal võib tekkida vajadus teha seda, mis seal kirjas on," selgitas pressiesindaja.

Riigi eelarvestrateegia aastateks 2018-2021 esitab riigi eelarvepoliitika põhisuunad, valitsuse prioriteedid ja ministeeriumide valitsemisalade rahastamiskava. Tulude ja kulude maht ületab nelja aasta jooksul 40 miljardit eurot.