Eelarvestrateegia esitab riigi eelarvepoliitika põhisuunad, valitsuse prioriteedid ja ministeeriumide valitsemisalade rahastamiskava.

Järgmisteks aastateks on valitsuse neli suurt eesmärki suurendada Eesti ühiskonna sidusust, edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu ja tugevdada Eesti julgeolekut.

Riigi eelarvestrateegia sisaldab juba tehtud ja kõiki tulevasi poliitilisi suundumusi, ka selliseid tululiike, mida on alles plaanis seadustada. See on poliitika dokument, mis väljendab rahalises mõõtmes kõiki valitsuse plaane ja eesmärke, kuhu valitsus soovib jõuda.

Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärk lubab kasutada 2018. ja 2019. aastal varasemate perioodide ülejääke strateegilisteks investeeringuteks mahus 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning 2020. aastal mahus 0,3 protsenti SKP-st. 2021. aastaks jõuab valitsussektori eelarve struktuursesse tasakaalu. Valitsussektor hõlmab ka kohalikke omavalitsusi, töötukassat ja haigekassat, millel on oma eelarved.

Tööjõumakse langetab märkimisväärselt maksuvaba tulu reform, mis suurendab madala ja keskmise palgaga inimeste maksuvaba tulu 500 eurole kuus. Järgmisel aastal langeb efektiivne tööjõu maksumäär 0,74 protsendi võrra SKP-st.

2018. aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Aastatel 2018-2021 investeerib valitsus 2,3 miljardit eurot (sh investeeringutoetused ja investeeringud Riigi Kinnisvara AS-i kaudu). Sealhulgas panustab valitsus strateegiliste investeeringute programmiga aastatel 2018-2020 kokku 315 miljonit eurot Eesti majanduse konkurentsivõimet ja Eesti kaitsevõimet parandavatesse valdkondadesse, sealhulgas majandusarengu jaoks olulisse infrastruktuuri.

Rahvaarvu kasvu toetamiseks muudetakse muu hulgas vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, et soodustada vanemapuhkuste tasakaalustatumat jaotust ema ja isa vahel, toetada vanemate osalust tööturul. Selleks luuakse vanematele paindlikumad võimalused vanemapuhkusi kasutada ja hüvitisi saada. Samuti jätkab valitsus õpetajate palkade tõstmist, et tagada motiveeritud õpetajate olemasolu ning noorte õpetajate juurdekasv.

Tervishoiu rahastamise reformiga saab tervishoid lisarahastust nelja aasta jooksul kokku 215 miljonit eurot. See aitab tagada ravikindlustussüsteemi rahastamise jätkusuutlikkust ning parandab ligipääsu arstiabile ja teenuste kvaliteeti.

Eesti iseseisvasse kaitsevõimesse panustab valitsus igal aastal vähemalt kaks protsenti SKP-st. Lisaks sellele kaetakse Eestis viibivate liitlastega seotud kulusid, mis muu hulgas hõlmab investeeringuid Tapa linnakusse. Samuti investeeritakse kaitseinvesteeringute programmiga 2018–2020 kokku 60 miljonit eurot ja jätkatakse idapiiri ehitust.

Riigi eelarvestrateegia põhjal valmib järgmise aasta riigieelarve eelnõu, mille valitsus esitab riigikogule sügisel.

Sester: inflatsioon jääb kolme protsendi piiresse

Rahandusminister Sven Sester (IRL) rääkis valitsuse pressikonverentsil, et järgmiste aastate oodatav inflatsioonitase on 2,5-3 protsenti. Peamiselt toimub inflatsioon nafta ja toidukaupade kallinemise arvelt, ühe protsendi ulatuses mõjutavad seda maksumuudatused. Inimeste netopalk tõuseb aga valitsuse maksuotsuste tulemusel hüppeliselt, seega rahandusministri kinnitusel uued maksud ja inflatsioon kasvavat sissetulekut ära ei söö.

"Netopalga kasv jääb endiselt nelja protsendi tasemele," rõhutas minister viitega järgmisele neljale aastale. "Kogu selle perioodi tõuseb meie brutopalk."

Kust tuleb raha investeeringuteks?

"Raha ei tule seina seest. Kui majandus kasvab, on see meil võimalik suunata erinevatesse headesse asjadesse," võttis Sester kokku investeeringute strateegia.

Peaminister Jüri Ratas nimetas võimalike katetena investeeringutele nii üldist majanduskasvu kui ka otsust võtta riigifirmadest välja dividende.

Sester selgitas, et kindlasti ei saa öelda, et magusate jookide maksust rahastatakse Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist, vaid vaadatakse üldist majandusprognoosi, mille alusel tehakse investeerimisotsuseid. Näiteks pankadele kehtestatav tulumaks annab järgmise nelja aasta jooksul riigile üle saja miljoni euro tulu.

Rahandusminister on kindel, et ministeeriumi ametnikud suudavad eelarve tasakaalu õigesti prognoosida.

Sester soovis täpsustada, millest tuleneb eelarvenõukogu hinnang, et riigi eelarvestrateegia on ebaseaduslik: majandusprognoos võtab aluseks kõik seadused, mis on jõustunud, ent nelja-aastane riigieelarve on poliitiline dokument, mis võtab aluseks kõik poliitilised otsused uuteks seadusteks, seega kui kavandatavad seadused jõustatakse, kaob ära ka viidatud vastuolu.