Sõerd: valitsus katab puudujääki 204 miljoni euro ulatuses laenuga
Endise rahandusministri, reformierakondlase Aivar Sõerdi sõnul on riigieelarve täiendav rahavajadus tuleval aastal 341 miljonit eurot, millest 137 miljonit kaetakse reservide arvelt ja 204 miljonit eurot täiendava laenuga.
Eelarve strateegiadokument näeb ette, et 2018. ja 2019. aastal suureneb valitsussektori võlg ning seejärel hakkab vähenema, moodustades prognoosiperioodi lõpuks ehk 2021. aastaks 9,4 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). "Keskvalitsuse negatiivset rahavoogu rahastatakse reservide arvelt ning uute laenude võtmiseks tekib riigikassal otsene rahavoogudest lähtuv vajadus 2018. aastal," seisab eelarvestrateegias.
Aivar Sõerd kirjutab oma blogis, et kuigi 2018. aasta riigieelarvet puudutavas osas on märgitud, et järgmise aasta tulud on kokku 10,2 miljardit eurot ja kulud 10,6 miljardit eurot, siis täpset laenuraha või reservide kaasamise vajadust tulude-kulude vahe alati ei näita, sest riigi täiendavat rahavajadust võivad mõjutada ka nn finantseerimistehingud.
Sõerd toob välja, et näiteks järgmisel aastal suunatakse 40 miljonit eurot riigile kuuluvale ettevõttele Elering. "Kuludes see ei kajastu, küll aga mõjutab riigi rahavoogu," märgib ta.
Sõerdi sõnul vastas rahandusministeerium päringule täpse laenuvajaduse ja reservidest võetava summa kohta seda, et järgmise aasta eelarve täiendav rahavajadus on 341 miljonit eurot.
"Sellest 137 miljonit eurot kaetakse reservide arvel ja 204 miljonit eurot täiendava laenuga. Finantseerimistehingute mõju ei ole suur, põhiliseks täiendava rahavajaduse põhjustajaks on eelarvepuudujääk. 341 miljonit eurot on väga suur summa, seda on veidi vähem kui on riigil raha stabiliseerimisreservis ja veidi rohkem kui kogu Rail Balticu Eesti-poolne omafinantseering," kommenteerib Sõerd blogis.
Ta tõi välja, et uusi strateegilisi investeeringuid on valitsusel järgmisel aastal kavandatud 115 miljoni euro ulatuses ehk kolmandiku ulatuses võlgu või reservidest võetavast rahast.
"Kommunikatsioonimeistrid rõhutavad, et 2018. aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Aga riigieelarve kogumaht jõuab samuti kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Riigieelarve kulud kasvavad 900 miljoni euro võrra, sellest valitsussektori investeeringud vaid 160 miljoni euro võrra võrreldes tänavuse aasta eelarvega. Seega, investeeringute kasv võrreldes eelarve kulude kasvuga on üsna tagasihoidlik. Laenuraha ja reserve kulub ikka paar korda rohkem kui läheb raha täiendavateks investeeringuteks," kirjutab Sõerd.
Toimetaja: Merili Nael