"Tavalise inimeste jaoks on küsimus, et kui defitsiiti minnakse, siis mida selle raha eest saab. Siinkohal on oluline see, kas need investeeringud, mis võla arvelt tehakse, on tõesti strateegilised või on tegemist poliitilise peenrahaga - võetakse üle 100 miljoni euro laenu ja see raha pudistatakse laiali valimiseelseteks prioriteetideks ühe või teise ministri või ühe või teise võtmepoliitiku valimisringkonda," rääkis Hannes Rumm.

Anvar Samost ütles, et valitsuse liikmetel on selle ilmselt teistsugune vaade. "Loomulikult valitsuse liikmena võiks öelda, et ei ole mingit poliitilise peenraha laiali pudistamist, et tegelikult meil ongi suured investeeringud näiteks Rail Balticu arendusse, meil on suured investeeringud riigimaanteedesse, meil on kaitseinvesteeringute programm iga aasta 20 miljonit eurot, meil on kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetus. Aga see on tõesti selline vaade eeldusel, et enne on meil olnud selline ühe, kahe miljoni euro kaupa peenhäälestamine, mida päris pole olnud tegelikult," rääkis Samost.

"Ja teine vaade on tõesti see, et kui vaadata, et me anname raha juurde riigimaanteede remonti. Rail Baltic on asi, mida ükskõik, milline valitsus oleks pidanud tegema. See on poliitiline konsensus, kui jätta kõrvale Vabaerakond ja EKRE. Omavalitsuste elamufond - seda on sotsiaaldemokraadid ajanud läbi kolme valitsuse. Siin ei ole midagi üllatavat. Ei ole ka mingisugust suurt ideed," lisas ta.

Rummi sõnul näeb eelarve strateegia sellena, et võetakse laenu ja siis leevendatakse mingite ministeeriumite üldist eelarve koormust. "Antakse neile lisaraha seda lihtsalt niimoodi nimetamata ja siis poetakse selle sama sõna - strateegiline - taha," ütles Rumm.

Samost ütles, et varasematel aastatel on riigieelarve strateegia olnud arusaadavam. Ta märkis, et tänavu ei ole selge isegi see, kas võetakse laenu, millises mahus ja kas eelarve lastakse defitsiiti. Samuti on tema sõnul segased peaminister Jüri Ratase (KE) ja rahandusminister Sven Sesteri selguitused strateegiaga seoses.