Siiani on olnud nii, et tähtajaks valmimine on ikkagi odavam kui ehituse pikendamine. Kelle raha eest me kauem ehitame?

Me peame vaatama kogu seda protsessi ikkagi ühe komplektina ja panema kokku kõik need erinevad komponendid. Esiteks see, et Eesti oleks võimeline 2030. aastaks valmis ehitama. Teiseks see, et meie lõunanaaber Läti ei ole andnud selget signaali, mis võimekusega nad suudavad edasi ehitada. Kolmandaks, kuna Euroopa Liidu toetusperiood on 2028–2034, siis kui me teeksime tõesti 2030. aastaks valmis, jääks meil väga suur osa Euroopa Liidu toetusest kasutamata. Kui see kõik nüüd kokku panna, siis on tõesti mõistlik, et me tõmbame praegu tempot maha.

See tähendab, et me mõnes mõttes anname alla ja loodame, et võime rohkem Euroopa raha kulutada, mis siis, et Euroopa raha on ju tegelikult ka Eesti raha.

Me ei anna alla, vaid vaatame reaalsusele otsa, mis on kokkuvõttes mõistlik. Endiselt on kavas, et me saame Eesti-sisese liikluse ehk trassi Tallinnast Pärnusse. See kava on endiselt jõus, et see oleks varem valmis. Ka regionaalrongide hange tuleb kohe uuesti välja kuulutada. Nii et vaatame reaalsusele otsa: rahaline seis riigis on selline, nagu ta on, ja mitte ainult meil. Teistpidi, et me saaksime maksimaalselt just Euroopa raha ära kasutada, on mõistlik Rail Balticul tempot maha võtta.

Täpsustame, kas me tõmbame tempot maha kogu trassil või suudame Pärnu suuna varem valmis teha?

Me ei tõmba tempot maha kogu trassil. Kuna Tallinn-Pärnu suunal käivad tööd väga suure hooga – ja see on üle 100 kilomeetri, kus tegevus tõesti käib –, siis seal see eelkõige ka jätkub. Aga see, mis on Pärnust allapoole, ja samas ka Tallinnas Ülemiste terminalist sadama poole, seal saame tööde algusega viivitada.

Kas selline plaanide ümbertegemine vajab ka Brüsseli kooskõlastust?

Jah, vajab küll. Pühapäeval ja esmaspäeval saame kolme Baltikumi transpordiministriga Iirimaal Euroopa transpordiministrite kohtumisel kokku. Räägime seal uuesti läbi, et kolm Balti riiki käituksid ühtemoodi.

Järgmise nädala alguses on ka Baltikumi peaministrite omavaheline kohtumine, kus arutatakse Rail Balticu uut tempot. Väga palju sõltub Lätist, mida Läti lõpuks ütleb – kas ta ütleb konkreetselt ka mingi aastaarvu või mitte. Kui me kolm Balti riiki oleme kokku leppinud, mis on meie ühine võimekus, siis räägime Euroopa Komisjoniga läbi, mis tempos me Rail Balticuga liigume. Euroopa vaade on see, et leppige omavahel kokku, öelge, mida te suudate, ja tehke Rail Baltic valmis.

Praegune olukord, kus Eesti pingutab ja Läti ei ole järele jõudnud, ei ole ka normaalne.

Kas on selline võimalus, et oleme ehitajat petnud?

Ehitajatele ei ole vaja trahve maksta, sest meil on alliansslepingud, kus erinevad lõigud lepitakse kokku vastavalt sellele, kuidas Rail Baltic Estonia ehitajatele tööd ette annab. Kõik on väga paindlik ja mõistlik ning kuna tegemist on nii pika projektiga, on selline leping ka väga hea.

Eesti turul ongi nii, et osad ehitusfirmad ütlevad, et on ülekuumenemine, teised aga ütlevad, et nad suudaksid veel teha. Arvamused on erinevad ja kui samal ajal käib Pärnu suunal ka 2+2 teede ehitus, siis tegelikult ehitatakse Eestis korraga ikka väga palju, nii et ehitusfirmad on rahul.