Analüütikud ja eksperdid rõhutasid ka Riia foorumil korduvalt - saage ometi aru, Rail Baltic on üks projekt ja muu raudtee tulevik hoopis teine. Kuid on koht, kus need kaks kokku saavad, ja see on meie riigieelarve.

Ajad, mil kaubavedu kattis reisijateveo eest taristukulud ära, on Eestis ammu läbi. Nüüd vajab Eesti Raudtee vähemalt 14 miljonit eurot aastas, et säilitada praeguse taristu kvaliteeti. Kõik tahaks aga ju veel kiiremini sõita.

"Vaadates raudteetaristut tervikuna - Tallinna-Tartu-Valga liinil või Tallinna-Narva liinil - ja Pärnu kaudu minevat joonlauatrassi, siis terviklik matemaatika enam välja ei tule. Kusagilt jääb rängalt kaubamahte ja raha puudu. Ja selle tulemuseks on see, et me saame mingil hetkel väga kalli ja suure rahaga ülal peetava joonlauatrassi, mis viib meid kiiresti Riia lennujaama - Tallinnast või siis Pärnust -, aga kogu muu raudteetaristu vaikselt hääbub ja hääbub või muutub riigile nii kalliks pidada, et see enam ei tasu ära," märkis Elroni nõukogu liige ja Valga linnapea Kalev Härk.

Rail Balticu uue tasuvusanalüüsi koostajad ei pea kiirraudteed küll pealinnadekeskseks projektiks, kuid pole ka uurinud, millist kasu saavad trassist kaugemale jäävad piirkonnad.

"Loomulikult teenindab see projekt eeskätt neid majanduspiirkondi, mis asuvad keskel. Kuid samal ajal avab see uusi võimalusi ka nenderegioonide jaoks, mis asuvad kaugemal," lausus uuringufirma Ernst&Young partner Nauris Klava.

Eesti, Läti ja Leedu vahel bussiliine teenindava Lux Expressi juhtide sõnul liigub sellel trassil praegu umbes miljon reisijat aastas. Kelle arvel nende hulk igal aastal kümnendiku võrra kasvab, on ebaselge. Samuti see, kuidas praegu väga hinnatundlik reisija on Rail Balticu valmides nõus oluliselt rohkem maksma. Kiiruse kõrval on tähtis ka see, et inimene saaks sõita talle sobival ajal - bussid pakuvad Tallinna ja Riia vahel järjest tihedamat graafikut.

"Minu hinnangul on need reisijatemahu prognoosid aastaks 2030 kaks korda üle paisutatud. See on minu kui 20 aastat reisijateveo sektoris tegutsenud spetsialisti arvamus," ütles Lux Express Grupi juhatuse esimees Hannes Saarpuu.

Bussifirma kinnitusel sõidab enamik reisijaid praegu Tallinna-Riia ja Riia-Vilniuse vahel, Pärnust Riiga liikujaid on vähe nagu ka Tartu-Riia vahel sõitjaid. 85 protsenti reisijaist moodustavad seal need, kes kulgevad Peterburi ja Riia vahel. Nii pole mõtet ka Tartu-Riia rongil.

"Keskmiselt on meil bussis praegu 10-15 reisijat, kes liiguvad Tartu ja Riia vahel. Rongi maht eeldaks püsivalt 130-150 reisijat väljumise kohta, et seda oleks mõistlik opereerida," sõnas Saarpuu.

Praegu kohtuvad nii Tallinna-Tartu-Valga kui ka Riia-Valga rong Valga raudteejaamas. Elroni ja Läti reisijaveofirma Pasažieru Vilciens juhid lubavad kooskõlastada järgmisest aastast sõiduplaanid, et Valgas oleks ühelt rongilt teisele hõlpsam ümber istuda.

"Tihendada plaanitakse ka Valga-Tartu vahelist ühendust ühe rongi võrra, et veel parandada väljumisaega. Loodetavasti ka üks rong muutub siis kiiremaks ja ei peatu enam igas peatuses," selgitas Valga linnapea Härk.

Ministrid kinnitavad, et praegune raudtee jääb siiski ka tulevikus alles.

"Tartlane saab kiire ühenduse pealinna Tallinnaga. Mis saab edasi Tartu-Riia ühendusest, sõltub koostööst Lätiga. Praegu seda prioriteetide hulgas ei ole," kommenteeris majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

"Praegune raudteetaristu jääb ju alles. Kaubaveo viisid ja multimodaalsus loovad võimaluse need kaks trassi ühendada," arvas Läti transpordiminister Uldis Augulis.

Saab näha, millist liikumisvõimalust lõunaeestlased tulevikus harrastavad - kas sõita Riiga Tallinna kaudu või kasutada Läti pealinna jõudmiseks autot.