Donald Trumpi ja Valge Maja jaoks oli möödunud nädal tõenäoliselt presidendi senise ametiaja kõige keerulisem. Trumpi kampaaniameeskonna seosed Venemaaga ning Moskva sekkumine presidendivalimistesse on uut administratsiooni jälitanud algusest peale, vahendas "Välisilm".

Pärast FBI direktori James Comey vallandamist on Venemaa jälg aga hakanud Trumpile aina rohkem kannale astuma ning tekkinud on lumepalliefekt, mis on presidendi jaoks üllatav areng.

"Direktor Comey oli enamiku inimeste seas väga ebapopulaarne. Ma tegelikult arvasin seda otsust tehes - ja nagu teate, sain ma väga tugeva soovituse asejustiitsminister Rod Rosensteinilt -, et see on parteideülene otsus," rääkis Trump.

Pärast Comey vallandamist on suur hulk FBI, justiitsministeeriumi ja Valge Maja siseasju jõudnud avalikkuseni läbi meedia. Washington Posti artikkel, mille järgi jagas Trump Venemaa välisministri ja suursaadikuga Iisraeli kogutud luureinfot, oli kirjutatud Valge Maja ametnikele tuginedes.

Comey memo kohtumiselt, kus Trump palus tal väidetavalt lõpetada uurimine endise rahvusliku julgeoleku nõuniku Michael Flynni suhtes, jõudis New York Times'ini tõenäoliselt aga luurekogukonnast.

"Minu jaoks on murettekitav, et FBI ja luurekogukonna seest lekitatakse nii palju informatsiooni. Mitu artiklit väidetavate Comey memode kohta tsiteerivad FBI vanemametnikke. Nad on niimoodi identifitseertitud, mitte nimeliselt. See ei ole FBI töö," rääkis USA vabariiklasest senaator Ted Cruz.

Trump on arvanud algusest peale, et meedia kohtleb teda ebaõiglaselt. Peale selle soovivad Cruzi arvates paljud inimesed Washingtonis, et Trump presidendiametis ebaõnnestuks. Seega ei ole üllatav, et president tunneb nagu tema vastu peetaks nõiajahti.

"Ma ei nimetaks seda nõiajahiks. Need probleemid on meedias tõstatatud. Inimesed, kes teavad midagi või väidavad, et teavad midagi, pöörduvad meedia poole ning meedia avaldab selle. Nendele küsimustele tuleb aga vastata. Ma tahan teada tõde. Ma tahan teada kogu tõde. Ma tahan, et me koostaksime selle kohta raporti ning ma tahan, et me jagaksime seda kogu riigiga, nii et inimesed jõuaksid oma järeldustele," kommenteeris vabariiklasest senaator Marco Rubio.

Trumpi toetusreitingud on küll üleriigiliselt väga madalad, kuid vaatamata skandaalidele on enamik tema valijaid endiselt tema selja taga.

"Ma peaaegu enam ei vaatagi uudiseid, sest seal räägitakse ainult, kuidas ta käitub, mitte sellest, mida ta tegelikult meie riigi aitamiseks teeb," ütles Trumpi valija Steve Huber.

"Ma arvan, et varem või hiljem algatatakse tema vastu kriminaalmenetlus, aga probleem on selles, et me peaksime enne teada saama kõik faktid, kui nii kaugele läheme," arvas samuti Trumpi toetaja Ken Novak.

Vabariiklased hoidsid enne eelmist nädalat Trumpi suhtes üsna mõõdukat joont ning hoidusid tema kritiseerimisest. Pärast Comey memo lekkimist ollakse aga häälekamad ning teravamad kriitikud nagu senaator John McCain on praegust olukorda võrrelnud isegi Watergate'iga.

Rohkem kardavad vabariiklased aga seda, et Trumpi jälitavad skandaalid juhivad tähelepanu kõrvale teistelt olulistelt teemadelt nagu tervishoiu- ja maksureform ning riigieelarve.

Trump soovib kindlasti ka ise, et Venemaa uurimine ära kaoks, kuid tõenäoliselt oli eelmine nädal alles aastaid kestva uurimise algus. Seda enam, et justiitsministeerium nimetas nädala keskel ametisse eriprokuröri, kelleks on kunagine pikaajaline FBI juht Robert Mueller.

"Eriprokuröril on väga selge roll. Robert Mueller algatab uurimise lõpus kriminaalmenetluse või otsustab seda mitte teha, aga uurimise ajal ei saa ta tõenäoliselt paljudest asjadest rääkida. Seega, kongressi roll on avalikkusele öelda, mida suutsime välja selgitada," selgitas esindajatekoja luurekomitee aseesimees, demokraat Adam Schiff.

Trump sai Muelleri ametissenimetamisest teada kolmapäeva õhtul, kui ta intervjueeris FBI võimalikke uusi juhte. Esialgu teatasid Valge Maja töötajad, et Trump oli uudist kuuldes rahulik, kuid järgmisel hommikul oli presidendi meeleolu muutunud. Pressikonverentsil Colombia presidendi Juan Manuel Santosega ütles Trump, et austab eriprokuröri ametissenimetamist, kuid lisas, et kogu Venemaa uurimine lõhestab riiki.

Asejustiitsministri Rod Rosensteini sõnul on eriprokurör vajalik selleks, et ameeriklased usaldaks FBI uurimise lõpptulemust täielikult.

"Direktor Mueller on austatud ametnik, kellel on laitmatu maine ning nüüd on oluline, et Trumpi administratsioon kindlustaks, et tal on uurimise läbiviimiseks vajalikud vahendid ja sõltumatus," sõnas demokraadist esindajatekoja liige David Cicilline.

"Ajaloo näitel on eriprokuröride probleem see, et nad muutuvad tihti põhjenduseks, et midagi peab kindlasti leidma," kommenteeris vabariiklane Ted Cruz.

Asejustiitsminister Rosensteini kinnitusel antakse Muellerile suur vabadus, et välja selgitada, kas Trump on Venemaa uurimisega seoses üritanud õigusemõistmist takistada.

Rosensteini sõnul on Muelleril võimalus uurida ka asejustiitsministri enda rolli Comey vallandamisel. Ühelt poolt on Trump rõhutanud, et lähtus Comey vallandamisel Rosensteini soovitusest, teisalt aga tunnistanud, et ta oleks seda teinud niikuinii.

Reedel ütles Rosenstein kongressi liikmetele, et mitte keegi ei kirjutanud talle ette, mida ta presidendile Comey kohta ütlema oleks pidanud, kuid seaduseandjate kinnitusel teadis Rosenstein juba dokumenti kirjutades, mis Comey't ees ootab.

"Ta teadis juba enne memo kirjutamist, et Comey lastakse lahti," sõnas demokraadist senaator Claire McCaskill.

Comey nõustus andma senati luurekomitee ees pärast järgmist nädalavahetust avalikult tunnistusi. Allikate väitel on president Trump aga väga pettunud, kuidas eelmise nädala sündmused lahti rullusid ning plaanib teha oma lähiringis põhjalikke ümberkorraldusi.