Macron kinnitas, et järgmisel aastal hakkavad kaitsekulutused kasvama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

President Macron ja uus kaitseväe juhataja François Lecointre.
President Macron ja uus kaitseväe juhataja François Lecointre. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval Istres'i õhuväebaasis peetud kõnes, et riigi kaitse-eelarvet on plaanis tõsta juba järgmisel aastal ning et kaitsekulutused kasvavad seni, kuni saavutatakse NATO poolt soovitud tase ehk kaks protsenti SKP-st.

Prantsusmaa senine kaitseväe ülem, 60-aastane kindral Pierre de Villiers astus kolmapäeval tagasi pärast seda, kui Macron oli teda kaitsekulude kärbete vastu protestimise eest kritiseerinud.

Konflikt sai alguse eelmisel nädalal, kui avalike kulude minister Gerald Darmanin tegi teatavaks kärpepoliitika, mille abil valitsus üritab Prantsusmaa eelarvepuudujäägi kontrolli alla saada ja Euroopa Liidu nõuetega vastavusse viia. Käesoleval aastal peavad kärpeid tegema kõik ministeeriumid, sealhulgas ka kaitseministeerium, kus tuleb kulusid vähendada umbes 850 miljoni euro võrra. Peamiselt kärbitakse seal varustuse arvelt.

Kindral Pierre de Villiers võttis uudise vastu suure pahameelega ning ei hoidnud oma pettumust vaka all ka presidendi julgeolekunõukogus ja parlamendi riigikaitsekomisjonis sõna võttes. Kinniel istungil olevat otsekohese jutu poolest tuntud kindral kasutanud kärbete teemal lausa ebatsensuurseid väljendeid. (Väljend "Je ne me laisserai pas baiser comme ça" võib eesti keeles kõlada kui "Ma ei lase end sellisel viisil keppida" - Toim.)

President Macronile, kellel pole ilmselgelt samuti kombeks võitlusest taganeda, kindrali jutt loomulikult ei meeldinud ning oma vastulöögi andis ta päev enne 14. juuli paraadi toimunud traditsioonilisel külaskäigul kaitseministeeriumi.

"Mõningaid debatte pole väärikas avalikkuse ees pidada," ütles ta kaitseministeeriumisse kogunenud ohvitseridele peetud kõnes ja viitas sellega otseselt kaitseväe juhatajale.

Lisaks tuletas ta sõjaväelastele meelde, kes on riigikaitse kõrgeim juht. "Ma olen andnud lubadusi, ma olen teie ülemus," rõhutas ta ja kinnitas, et jääb kärpepoliitikale kindlaks ja ei vaja sellel teemal ei survestamist ega kommenteerimist.

Sellel hetkel tundus juba paljudele, et kindral de Villiers ei pruugi järgmise päeva paraadi ajal enam riigipea kõrval ollagi. Ometi seisis kindral paraadi ajal Macroni kõrval lahtises sõjaväemaasturis, kuid tema morn ilme mööda Champs-Elysées'd sõites oli vägagi kõnekas.

Kuid tüli ei olnud veel läbi. Kaks päeva hiljem andis Macron väljaandele Journal du Dimanche intervjuu, kus tuldi muuhulgas ka selle teema juurde tagasi. "Kui relvajõudude juhatajal on probleeme vabariigi presidendiga, siis on relvajõudude juhataja see, kes välja vahetatakse," märkis ta ja paljud lugesid sellest välja, et kindral de Villiers peab varsti ametist lahkuma.

Kolmapäeval otsustaski kindral Villiers, keda paljud pidasid põlvkonna üheks paremaks ohvitseriks, hoopis ise ametist tagasi astuda. Prantsusmaa puhul on kaitseväe juhataja tagasi astumine väga haruldane juhtum ning president pälvis vastasseisu lahendamise viisi eest rohkelt kriitikat - analüütikute hinnangul on tegu tema ametiaja esimese tõsisema kriisiga.

Macron: järgmisel aastal tõuseb ainult kaitse-eelarve

Asjaolu, et Macroni ametiaja esimene kriis puudutab relvajõudusid, on laiemat pilti jälgides üllatav eelkõige seetõttu, et valimiskampaania ajal lubas ta kaitsekulude tõstmist ning ka presidendiks saades kuulub ta nende Euroopa riigijuhtide hulka, kelle arvates peaks üks NATO liikmesriik kulutama riigikaitsele vähemalt kaks protsenti SKP-st.

Sellest eesmärgist pole Macron üldsegi loobunud ja seda tuletas ta meelde ka äsja riigi lõunaosas Istres'i õhuväebaasis peetud kõnes.

Prantsuse valitsuse 2017. aasta prioriteediks on lihtsalt eelarvepuudujäägi saamine euroala nõuetega vastavusse ehk puudujääk peaks olema alla kolme protsendi SKP-st. See tähendab kärpimist kõikides valdkondades.

Kuid juba 2018. aastal peaks riigikaitse eelarve tõusma praeguse 32,7 miljardi euro pealt 34,2 miljardi euroni.

Praegu kulutab Prantsusmaa riigikaitsele 1,7 protsenti SKP-st, plaanide kohaselt tuleb riigikaitse eelarvet tõsta järk-järgult nii, et hiljemalt 2025. aastaks jõutaks kahe protsendini.

Macron rõhutas sõjaväelastele peetud kõnes, et järgmisel aastal tõuseb vaid kaitseministeeriumi haldusala eelarve - muudes valdkondades kasinuspoliitika jätkub.

Samuti kinnitas pesident, et plaan jõuda kaitsekulude poolest 2025. aastaks kahe protsendini SKP-st on igati jõus.

"Ma tahan korrata, et ma tunnen teie vastu sügavat lugupidamist. Ma usaldan teid täielikult. Need ei ole ainult sõnad, vaid mul on kavas olla otsusekindlalt teie kõrval," lubas Macron sõjaväelastele.

Uus kaitseväe juhataja on teeninud Rwandas ning Bosnia ja Hertsegoviinas

President Macron nimetas kolmapäeval uueks kaitseväe juhatajaks 55-aastase kindrali François Lecointre'i.

Ka tema näol on tegu lugupeetud ja kogenud kindraliga.

Muuhulgas on teeninud 1994. aastal Rwandas (Opération Turquoise) ning 1995. aastal Bosnia ja Hertsegoviinas (UNPROFOR).

2013. aastal juhtis ta Malis Euroopa Liidu koolitusmissiooni.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: