Konflikt sai alguse eelmisel nädalal, kui avalike kulude minister Gerald Darmanin tegi teatavaks kärpepoliitika, mille abil valitsus üritab Prantsusmaa eelarvepuudujäägi kontrolli alla saada ja Euroopa Liidu nõuetega vastavusse viia. Käesoleval aastal peavad kärpeid tegema kõik ministeeriumid, sealhulgas ka kaitseministeerium, kus tuleb kulusid vähendada umbes 850 miljoni euro võrra. Peamiselt kärbitakse seal varustuse arvelt, vahendasid Le Figaro, Le Monde ja Reuters.

Kaitseväe juhataja kindral Pierre de Villiers võttis uudise vastu suure pahameelega ning ei hoidnud oma pettumust vaka all ka presidendi julgeolekunõukogus ja parlamendi riigikaitsekomisjonis sõna võttes. Kinniel istungil olevat otsekohese jutu poolest tuntud kindral kasutanud kärbete teemal lausa ebatsensuurseid väljendeid. (Väljend "Je ne me laisserai pas baiser comme ça" võib eesti keeles kõlada kui "Ma ei lase end sellisel viisil keppida" - Toim.)

President Macronile, kellel pole ilmselgelt samuti kombeks võitlusest taganeda, kindrali jutt loomulikult ei meeldinud ning oma vastulöögi andis ta päev enne 14. juuli paraadi toimunud traditsioonilisel külaskäigul kaitseministeeriumi.

"Mõningaid debatte pole väärikas avalikkuse ees pidada," ütles ta kaitseministeeriumisse kogunenud ohvitseridele peetud kõnes ja viitas sellega otseselt kaitseväe juhatajale.

Lisaks tuletas ta sõjaväelastele meelde, kes on riigikaitse kõrgeim juht. "Ma olen andnud lubadusi, ma olen teie ülemus," rõhutas ta ja kinnitas, et jääb kärpepoliitikale kindlaks ja ei vaja sellel teemal ei survestamist ega kommenteerimist.

Sellel hetkel tundus juba paljudele, et kindral de Villiers ei pruugi järgmise päeva paraadi ajal enam riigipea kõrval ollagi. Ometi seisis kindral paraadi ajal Macroni kõrval lahtises sõjaväemaasturis, kuid tema morn ilme mööda Champs-Elysées'd sõites oli vägagi kõnekas.

Kuid tüli ei olnud veel läbi. Kaks päeva hiljem andis Macron väljaandele Journal du Dimanche intervjuu, kus tuldi muuhulgas ka selle teema juurde tagasi. "Kui relvajõudude juhatajal on probleeme vabariigi presidendiga, siis on relvajõudude juhataja see, kes välja vahetatakse," märkis ta ja paljud lugesid sellest välja, et kindral de Villiers peab varsti ametist lahkuma.

Kindral võib muidugi seda arengut ennetada ja hoopis ise tagasi astuda. Näiteks oma Facebooki postituses teatas ta, et teeb otsuse käesoleval nädalal.

Kui ta tõesti protestiks tagasi astub, oleks see erakordne samm ning tekitaks Prantsusmaa uue presidendi jaoks tõsise kriisi.

Kuid isegi juhul, kui ta ametisse jääb, ei tähenda see, et Macron võiks lähiajal riigikaitse teemal kergemalt hingata, sest Prantsuse relvajõud on praegu keerulistel missioonidel nii Malis, Iraagis kui ka Süürias ning väiksemas ulatuses ka muudes piirkondades, eriti Aafrikas. Kui Macronil tuleb esimest korda ilmuda välismissioonil langenud Prantsuse sõduri mälestustseremooniale, siis kerkib kohe ka küsimus, kas see juhtus näiteks puuduliku varustuse tõttu, ning siis on kogu kriitika paratamatult presidendile suunatud.

Valitsuse pressiesindaja sõnul peaksid Macron ja kaitseväe juhataja kohtuma reedel ning võimalikud otsused langetavad nad koos.

Macron lubab edaspidi kaitsekulutusi oluliselt tõsta

Asjaolu, et Macroni ametiaja esimene kriis puudutab relvajõudusid, on laiemat pilti jälgides üllatav eelkõige seetõttu, et valimiskampaania ajal lubas ta kaitsekulude tõstmist ning ka presidendiks saades kuulub ta nende Euroopa riigijuhtide hulka, kelle arvates peaks üks NATO liikmesriik kulutama riigikaitsele vähemalt kaks protsenti SKP-st.

Sellest eesmärgist pole Macron üldsegi loobunud ja seda tuletas ta meelde ka kaitseministeeriumis peetud kõnes.

Prantsuse valitsuse 2017. aasta prioriteediks on lihtsalt eelarvepuudujäägi saamine euroala nõuetega vastavusse ehk puudujääk peaks olema alla kolme protsendi SKP-st. See tähendab kärpimist kõikides valdkondades.

Kuid juba 2018. aastal peaks riigikaitse eelarve tõusma praeguse 32,7 miljardi euro pealt 34,2 miljardi euroni.

Praegu kulutab Prantsusmaa riigikaitsele 1,7 protsenti SKP-st, plaanide kohaselt tuleb riigikaitse eelarvet tõsta järk-järgult nii, et hiljemalt 2025. aastaks jõutaks kahe protsendini.