Macron ei taha enam näha tänavatel elavaid migrante
Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti lubas ta, et aasta lõpuks ei soovi ta näha ühtegi migranti, kes kuskil tänaval või metsas elab.
Macron rääkis Orléans'i prefektuuris toimunud naturalisatsioonitseremoonial, et ta ei taha enam näha tänaval telkivaid inimesi, vahendasid Europe 1 ja The Times.
"Meie esimene võitlus on see: majutada kõik inimesed väärikalt. Ma tahan, et igal pool oleks olemas võimalused erakorraliseks majutamiseks, ma ei taha enam tänaval elavaid naisi ja mehi," selgitas ta.
"Ma tahan, et esimesest minutist oleks iga inimese puhul selge, kas tal on alust varjupaigataotluse esitamiseks, mis omakorda oleks aluseks toimivale tagasisaatmispoliitikale piiridel," märkis president ja lisas, et praeguse süsteemi puhul on menetlusprotsess liiga pikk, mis on ühest küljest ülekohtune päriselt abi vajavate inimeste suhtes, kuid võimaldab samal ajal majandusmigrantidel riigist välja saatmist edukalt edasi lükata.
Macroni sõnul vähendatakse varjupaigamenetluse maksimaalset pikkust 18 kuult kuue kuuni.
Pärast kurikuulsa Calais' telklaagri sulgemist eelmisel aastal on Prantsuse võimud näinud palju vaeva, et takistada uute sarnaste migrantide laagrite teket.
Kuigi Prantsusmaa on viimaste aastate rändekriisist suhteliselt kergemalt pääsenud, sest suurem osa rändelainest on suundunud Saksamaale ja ka Skandinaaviasse ning ka Calais' laagri puhul oli tegu inimestega, kes pürgisid hoopis Suurbritanniasse, siis nüüd, kui ka Saksamaa on hakanud oma reegleid karmistama, tuleb Pariisil migratsiooni vallas senisest kiiremini ja efektiivsemalt tegutsema hakata.
Näiteks kolm nädalat tagasi kogus politsei Pariisis kokku 2771 migranti, kes elasid tänaval ülerahvastatud migrantide vastuvõtukeskuse juures. Calais' linna on aga naasnud umbes 600 migranti, kellel peavad politseinikud pidevalt silma peal hoidma, et nad mingit uut telklaagrit püsti ei paneks.
Üheks sammuks, millega valitsus üritab migrante ja varjupaigataotlejaid tänavatelt eemal hoida, on otsus osta riigile 62 Formule 1 tüüpi hotelli, mis muudetakse ajutisteks kodudeks kokku umbes 6000 kodutule, kellest suurem osa on migrandid.
Hotellide ostmine on saanud ühiskonnas aga teravat vastukaja, sest mitmed kohalikud elanikud ja omavalitsused on vastu sellele, et kunagised hotellid migrantide vastuvõtukeskusteks muutuvad.
Näiteks Hautes-Pyrénées' departemangus asuvas Séméaci asulas ehitasid kohalikud elanikud kiirkorras hotellihoone ette müüri, et selle migrantidekeskuseks muutmist takistada. Põhja-Prantsusmaal Bailleulis on aga politseinikud öelnud, et sealse hotelli muutmine migrantidekeskuseks on "puhas hullumeelsus", sest see asub Calais'sse suunduva maantee ärres ning seega kujuneks sellest Calais' kaudu Suurbritanniasse pürgivate inimeste "staap".
Pariisist põhjas asuva Magnanville'i linnapea aga teatas, et oli äärmiselt šokeeritud, et ta sai alles paar nädalat tagasi teada, et tema linnas asuva Formule 1 hotell on ükes neist hotellidest, kuhu migrante majutama hakatakse.
Prantsusmaa loob asüülitaotlejate keskused ka Liibüasse
Neljapäeval teatas Macron ka ühest teisest jõulisest sammust migratsiooni kontrolli alla saamisel.
Nimelt rajab Prantsusmaa "sel suvel" Aafrika põhjarannikul Liibüas menetluskeskused asüülitaotlejatele, kes kavatsevad minna üle Vahemere Euroopasse.
"Idee on luua kolded, et inimesed ei võtaks hulle riske, kui nad ei vasta rahvusvahelise kaitse saamise tingimustele. Meie läheme nende juurde," lausus Macron ja rõhutas, et plaan rakendub "sel suvel", sõltumata sellest, kas teised Euroopa riigid liituvad sellega või mitte.
Liibüa on Euroopasse suunduvate Aafrika migrantide peamine lähteriik.
Alates jaanuarist on Liibüast Vahemere kaudu teele asunud üle 100 000 inimese, teatas Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon. Samal perioodil on Vahemerel surma saanud 2300 inimest.
Valdav osa Euroopasse jõudnutest maabub Itaalias, mille hinnangul pole naaberriigid põgenikekoormat piisavalt enda kanda võtnud.
Macroni sõnul saadab ta Prantsuse ametnikud appi Itaaliasse. "Olen valmis saatma mõned ka Liibüasse", ütles ta.
Prantsusmaa on valmis tegutsema üksinda, rõhutas Macron. "Teised Euroopa riigid on väga tõrksad. Üritame teha seda Euroopaga, kuid meie Prantsusmaal teeme selle ära."
Toimetaja: Laur Viirand