Macroni pikk intervjuu: eriarvamused Putiniga ning eurotsooni ühine eelarve
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles pikas intervjuus ajakirjale Le Point, et tal on Venemaa riigipea Vladimir Putiniga märkimisväärsed eriarvamused Ukraina teemal ning et Prantsusmaa ei anna Putinile üheski küsimuses "vabu käsi".
"Ma räägin kõigiga. Väga otse ja väga otsekoheselt," selgitas Macron 16 lehekülge hõlmavas intervjuus. "Ukraina puhul on meil Vladimir Putiniga suured eriarvamused. Ma võtan neid arvesse. Prantsusmaa ei anna talle millegi jaoks vabu käsi."
Prantsusmaa ja Saksamaa on olnud nn Normandia formaadi raames vahendajateks, et 2015. aastal sõlmitud Minski rahuleppe tingimused täidetud saaksid. Seni pole Minski rahuleppe täitmisel suurt edu saavutatud ning relvarahu rikkumised Donbassi rindejoonel jätkuvad.
Kevadistel presidendivalimistel oli Macroni vastaseks Rahvusrinde liider Marine Le Pen, kellel on olnud sõbralikud ja lähedased suhted Kremliga juba aastaid. Samuti tabas Macroni kampaaniameeskonda küberrünnak, mille niidid viisid ekspertide sõnul Venemaale.
Macron räägib eurotsooni ühisest eelarvest detailsemalt pärast Saksamaa valimisi
Samas intervjuus avaldas Macron ka arvamust, et eurotsoonil võiks olla oma eelarve ja selle suurus võiks olla "mitu protsenti" eurotsooni SKP-st. Eelarvet rahastataks nii, et iga liikmesriik eraldaks sinna osa maksutulust, mis praegu läheb iga liikme riigieelarvesse.
Macron on eurotsooni ühise eelarve ja eurotsooni rahandusministri tekitamisest ka varem rääkinud ning Le Point'i intervjuus lubas ta, et käib detailsemad ettepanekud välja pärast septembris toimuvaid Saksamaa parlamendivalimisi.
"Sellise eelarve loomine tähendab kõigepealt seda, et me kehtestame solidaarsuse miinimummäära, mille abil me saame edaspidi koguda raha, investeerida ja panna vastu majanduslikele šokkidele, mis võivad Euroopat taas tabada.
"Euroopa rahanduspoliitika on praegu liiga kammitsev võrreldes Hiina, Venemaa või USA-ga ning seda hinda peavad maksma meie töötud," lisas ta ja rõhutas, et Euroopa Liit peab hakkama globaalses majanduses suuremat rolli mängima.
Eurotsooni SKP oli eelmisel aastal 10,7 triljonit eurot.
Teisipäeval kommenteeris Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, et "ta on võimeline ette kujutama" eurotsoonile eraldi rahandusministri ametikoha loomist.
Macron kinnitas, et tema tööturureform saab olema ambitsioonikas ja efektiivne
Le Point avaldas intervjuu ajal, mil Prantsuse valitsus tutvustab neljapäeval plaane tööturu reformimiseks. Tegemist on ühe kõige keerulisema poliitilise probleemküsimusega, millega on pidanud heitlema kõik viimase aja Prantsusmaa presidendid.
Macron, kelle reiting on viimaste arvamusküsitluste kohaselt oluliselt langenud, kinnitas intervjuus, et tal on kavas "Prantsusmaa majanduslikku, ühiskondlikku ja poliitilist maastikku põhjalikult muuta" ning teha seda hoolimata "vanadest parteidest, vanadest poliitikutest ja viimaste liitlastest".
Macron lubas, et tema tööturureformid saavad olema ambitsioonikad ja piisavalt efektiivsed, et töötute arv kahanema hakkaks.
"Me oleme Euroopa Liidu ainus suur majandusvõim, kes ei ole kolme aastakümne jooksul suutnud massilisest tööpuudusest võitu saada," tuletas ta meelde.
Macroni sõnul peab reform vabastama töötavate inimeste energia. Reform muudab ettevõtjaile inimeste töölevõtmise ja lahtilaskmise lihtsamaks.
Septembri alguses peaks reformi vastu toimuma protestimeeleavaldused. Kaks suuremat ametiühingut aga ei kavatse neist osa võtta.
Reformide tulemusel peaks tööpuudus Prantsusmaal langema praeguselt 9,5 protsendilt 7 protsendini, samuti peaks oluliselt lühenema tööseadus, mis praegu on kolm tuhat lehekülge pikk ning väga segane, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Macron: presidendiks olemine pole üldse nii cool, iga kümne päeva tagant tuleb Erdoganiga rääkida
39-aastane Macron tunnistas, et riigipeaks olemine pole üldse nii "cool" kui see ehk kõrvalseisjatele tundub.
Küsimusele, kas ta üritab olla järjekordne "cool tüüp" globaalsel areenil, vastas Macron järgnevalt: "Globaalne areen pole eriti cool koht, kas teate."
Kui temalt näidet küsiti, sõnas ta: "Mina olen see, kes peab iga 10 päeva tagant [Türgi presidendi Recep Tayyip] Erdoganiga rääkima."
Rohkem ta seda vastust ei täpsustanud.
Viimane teadaolev vestlus Macroni ja Erdogani vahel leidis aset 27. augustil, mil nad rääkisid ühest Türgis vangi pandud Prantsuse ajakirjanikust.
Macroni nõunik teatas hiljem, et president ei soovinud intervjuus kolleeg Erdogani üle nalja heita või teda kritiseerida. "Vestlused härra Erdoganiga on alati väga tõsised."
Toimetaja: Laur Viirand