Mesinädalad läbi saamas - Macroni populaarsus kukkus 10 protsendipunkti
Nädalalehe Le Journal du dimanche tellitud arvamusküsitluse kohaselt on Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni populaarsus tema ametiaja kolmandal kuul märkimisväärselt vähenenud.
Uuringufirma Ifop arvamusküsitlusest selgub, et rahulolu 39-aastase riigipea tööga on kukkunud 54 protsendile, mis on eelmise kuuga võrreldes 10 protsendipunkti vähem, vahendas Politico.
Samas on Macroni populaarsus kõrgem või enam-vähem samal tasemel kui tema eelkäijatel ametiaja samal perioodil. Näiteks sotsialist François Hollande'i populaarsus oli 2012. aastal juulis 56 protsenti. Sotsialist François Mitterand oli samal perioodil 48 protsendi juures, ainult paremtsentrist Nicolas Sarkozy populaarsus oli kõrgem - 66 protsenti.
Ühegi eelkäija puhul ei peegeldanud esimeste kuude näitajad nende ametiaja lõplikku keskmist populaarsust.
Ometi on populaarsuse vähenemine oluline tagasilöök Macronile, kelle ametiaja esimesed nädalad tundus olevat erakordne pärituules seilamine. Kätte on jõudnud aeg, kui temal ja tema valitsusel tuleb teha otsuseid riigieelarve puudujäägi vähendamiseks, mis sisuliselt tähendavad ulatuslikke avaliku sektori kärpeid. Näiteks kärped kaitseministeeriumi haldusalas tõid kaasa senise kaitseväe juhataja kindral Pierre de Villiers' tagasiastumise.
Seda, et populaarsuse vähenemise taga on kärped, tõestab kas või see, et avaliku sektori töötajate seas langes Macroni populaarsus 18 protsendipunkti. 65. eluaastast vanemate elanike seas oli langus 11 protsendipunkti ja see on seletatav murega pensionisüsteemi ümberkorralduste pärast. Tsentristliku erakonna MoDem toetajate seas langes Macroni toetus 5 protsendipunkti, sest MoDemi taustaga ministrid pidid Euroopa Parlamendi rahastusskandaali pärast eelmisel kuul valitsusest lahkuma.
Prantsuse riigipead ootavad aga ees veelgi raskemad küsimused, sest juba septembris lisanduvad kärbete teemale ka küsimused, mis puudutavad tööturureformi ning toovad tõenäoliselt kaasa ka meeleavaldusi. Protestilainet kasutab kindlasti ära näiteks vasakäärmuslaste presidendikandidaat ja praegune rahvasaadik Jean-Luc Mélenchon. Kirgi kütab ka kinnisvara maksustamise temaatika.
Toimetaja: Laur Viirand